/nginx/o/2017/05/29/6724311t1hdd8b.jpg)
Ajaloodoktor Aldur Vunk annab ülehomme Pärnu muuseumis avatud loengul Pärnumaa õpetajatele ja muudele ajaloohuvilistele ülevaate, mida me teame pöördelistest sündmustest oma riigi loomisel ja miks nimetati Eesti Vabariigi aastapäevaks just 24., mitte 21. või 23. veebruar.
21.–24. veebruarini 2018 koostati vabariigi iseseisvusmanifest, kuulutati see avalikult välja ja tegutsema asus Ajutine Valitsus. Sellest on kirjutatud raamatuid ja koostatud dokumendikogumikke. Ometi on jäänud õhku küsimusi, mis seotud ühe päeva valimisega Eesti Vabariigi aastapäevaks.
Kõige suuremates raskustes aastapäeva määramisel oli vabadussõja ajal tegutsenud Eesti valitsus, millel polnud kasutada kaugeltki nii detailset ega selget pilti vabariigi sünniloost, sest seda polnud veel läbi arutatud.
Pärnu muuseumi loeng kordab üle põhisündmused, kuid arutusele tuleb rida vähetuntud faktegi.
Riigi juubeli eelõhtul tuleb Pärnus teinegi ajalooteemaline vestlusring, kus ajaloolased ja õppejõud Jaak Valge ja Ago Pajur arutlevad teemal “100 aastat Eesti Vabariiki. Paralleelid – mis hästi ja mis mitte”. Andres Raidi juhitav vestlusring toimub Pärnu vanalinnas hotelli St. Peterburg kompleksis OCC konverentsi- ja vabaajakeskuses.