Mati Lehola: Tõhela-Ermistu looduskaitseala plaan tekitab küsimusi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Merikotkas on üks liikidest, mille hoidmiseks plaanitakse karmistada Tõhela-Ermistu ala looduskaitselisi piiranguid.
Merikotkas on üks liikidest, mille hoidmiseks plaanitakse karmistada Tõhela-Ermistu ala looduskaitselisi piiranguid. Foto: Urmas Luik

Tõhela-Ermistu kaitseala moodustamise põhjenduseks on toodud pikk nimistu loomadest-taimedest, mis ohtu satuksid. Olen arvamusel, et see nimekiri on koostatud meie riigi üldise loomastiku ja taimestiku teabe najal ega pruugi kajastada tegelikkust.

Nimetatud liigid ei vaja kaitset üksnes Tõhela-Ermistu piirkonnas, vaid mujalgi. Mainin vaid mõnd liiki, mis väidetavalt elutsevad Tõhela-Ermistu kandis ja vajaksid praegu inimestele tutvumiseks välja pandud kaitseala eeskirja järgi kõige rangemaid piiranguid: merikotkas, kaljukotkas, pargi-nahkhiir, laululuik, sarvikpütt, hännak-rabakiil, lauk.

Märgitud kotkaste püsielupaika loetakse kaitsealuseks loodusobjektiks ja nende liikide kõik teadaolevad elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla­ kas kaitseala, hoiuala või püsi­elupaigana. Viimasena mainitud kaitseviis ei ahistaks sedavõrd kohalikke elanikke.

Tagasi üles