Siiri Erala: Kui müüja tungib tuppa ... (2)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Siiri Erala
Siiri Erala Foto: PP

Kolleegi kirjutatud artikkel aurupuhastite müüjatest äratas minuski mälestuse suvepäevast, mil avasin ukse pabereid täis mapi ja suure musta kotiga noormehele. Miks avasin? Sest tahtsin aidata.

Nimelt paluti mul olla katseklient uuele puhastusfirmale, mis soovis tagasisidet oma teenuse kohta. Küsisin üle, ega tegemist ole mingi tooteesitluse või tolmuimeja müümisega. “Ei!”

Hetk pärast seda, kui noormees üle meie kodu­läve pääses, oli selge, et katsekliendijutt oli puhas jama. Esitlus algas. Kõigepealt küsitlus, mille sihiks näis olevat meie ostujõu kaardistamine: kelle käes on rahakott ja kui palju seal krabisevat olla võiks. Mille muu tõttu pärida pereliikmete eriala ja töökohta?

Seejärel avati kotisuu ja monteeriti kokku imemasin. Asi hakkas sõna otseses mõttes susisema. Selle heli peale ärkasid lõunaunest lapsed, kes jäid umbusklikult trepile võõrast ja selle toodud aparaati silmitsema.

Pärast tõestust, et aparaat töötab priimalt, algas protsess, mida mina julgen nimetada kauba pähemäärimiseks.

End soojaks susisenud masin puhastas ühe nuku näo, praeahju ja ruudukese elutoapõrandast ja esikuvaibast.

Pärast tõestust, et aparaat töötab priimalt, algas protsess, mida mina julgen nimetada kauba pähemäärimiseks. Paberile pandi pakkumine. Keeldusin. Paberile tekkis uus hind. Keeldusin taas. Paberile ilmus pakkumine, kus kauba peale lubati visata tolmuimejagi. Ütlesin ikka “ei”.

Kui oli selge, et müük ei õnnestu, pani tumedapäine noormees mulle ette blanketi, kuhu tuli kirjutada kolme tuttava telefoninumber. Keeldusin.

Tuletan meelde, et kogu seda kauplemist jälgis kaks mudilast ja teater oli kestnud juba tubli tunni.

Lõpetuseks sain kuulda, kui keeruline on müüja elu, kuidas tuleb tööd rabada ja milliseid nõudmisi talle esitatakse ja kuidas minu käitumine tema kehva olukorda paneb. Isegi uusi nimesid ega telefoninumbreid ei saanud. Korraks hakkas noormehest isegi kahju. Tõeline manipuleerimise meistriklass – äratada inimeses kaastunnet pärast seda, kui oled üle läve tunginud valega, kuritarvitanud tema aega ja eiranud ilmselgeid ebamugavussignaale trepil kössitavatelt lastelt.

Mõistan, et padueestlaslik lähenemine müügile ehk oodata, käed süles ja suu lukus, et keegi ise taipab tulla sinu kaupa ostma, ei too edu. Ometi on nii eelpool kui tänase lehe uudisloos “Palju õnne, olete võitnud kodupuhastuse!” kirjeldatud juhtumid agressiivse ja ebaeetilise tegutsemise näited, kus müüja läks selgelt üle piiri. Selline käitumine on lubamatu.

Tagasi üles