Galerii: Raeküla mudilased said kingiks Eesti pikima ajalooga keelpillid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lind akkas pesa pesitama,
puuraagu korjama.
Sai see pesa valmis saanud,
akkas mune munema;
sai need munad munetud,
akkas poegi auduma …/
/... sai neede pojad kasvatud,
akkas neida pillama.
Ühe pani päevaks peale ilma,
teise pani kuuks taevudes,
kolmanda kiviks põllu peale.
Eestlane olla on uhke ja hää… Kui tihti me mõtleme selle tuntud lause sügavama tähenduse peale? Eesti juubeli künnisel on paslik vaadata tagasi ja juurelda meid määratlevate väärtuste, eelmiste põlvkondade pärandi üle – meie tekkeloo, keele ja kultuuri üle.
Pärnu Raeküla lasteaias on pärimuskultuuri väärtustatud juba aastakümneid. "EV 100" ühiskingitus "Igal lapsel oma pill", mis sündis maestro Tõnu Kaljuste ettepanekust, on kantud unistusest, et igal Eesti lapsel avaneks võimalus õppida pillimängu. Nii saime meiegi projekti abil kõige pikema ajalooga keelpillid kogu riigis – väikekandled.
Laste suur rõõm pillimängust julgustas meid korraldama suurejoonelise kontsertetenduse ja tegema kingituse Eesti Vabariigile. Mängides mõttega, et lasteaed on kui turvaline pesapaik ja kooli minnes sirutatakse tiivad, pandi üritusele nimi "Loomise lugu". Selle nimilaul "Loomine" põhineb paljude rahvaste uskumusel, et maailm tekkis linnumunast. Hingelisse kingipakki sättisime laste pillilood, tantsud ja laulud ning laste entusiasm omakorda ärgitas laulma-tantsima kogu personali. Tulemuseks tagasivaade mitme põlvkonna lapsesilmade läbi.
Kingituse Eestile andsime üle 17. veebruaril Tervise kultuurikeskuse laval. Pisikesed riigi kodanikud, kes laval seisid, mõni ema-isaga koos, ilmselt veel ei tajunud selle hetke väärtust, kuid poole sajandi pärast on nemad need, kes mäletavad ja annavad omakorda edasi loomise lugu.