Noorte elu kahel eri sajandil: 98aastane mees rändas labidameeste ajastust kosmoseaega

Merilin Cherry
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
98aastane sintlane Jakob Kund ja 14aastane Trino Marii Slugen.
98aastane sintlane Jakob Kund ja 14aastane Trino Marii Slugen. Foto: Mailiis Ollino

Nooruspõlve Eesti Vabariigi algusajal meenutas 98aastane sintlane Jakob Kund ja 14aastane Trino Marii Slugen jutustas võrdluseks tänapäeva noorte elust.

Argielu

Eesti riigi algusaeg

Kund oli nooruspõlves talumees. Ärgata tuli hiljemalt kell kuus, et kohe usinalt tööde kallale asuda. "Praegu on kosmoseajastu, minu noorusajal oli labidameeste ajastu," rääkis vanahärra.

Praegustel noortel on maailm lahti toa igas nurgas. Jakob Kund

Toidulaual oli noorel Kundil ehtne Eesti toit: oma jahust leib, värske piim, soe puder ja liha. "Mäletan, et tollal osteti poest ainult suhkrut, kõik toidud tegime alati ise," kinnitas ta.

Talutööd võtsid noorel mehel alati kogu päeva, sest kõik tuli ise teha. "Tollal ju tembeldati iga talumees, kes pidas sulast või tööabilisi, kohe kulakuks, automaatselt rahva vereimejaks. Selliseid agitaatoreid oli Nõukogude Liidus väga palju. Praegune talumees, kes tööjõudu kasutab, on tööandja."

Tänapäev

Slugen tutvustab ennast kui üsna tavalist tänapäeva noort. Kuigi äratuskell on tal koolipäevadel sätitud kell 6.30 tirisema, tuleb tema emal siiski kell 6.50 tulla tütart maast lahti lööma. "Mul ei ole tahtejõudu, et hommikul kooli minna. Õhtuti jään liiga hilja magama, sest mul on halb komme vahel isegi kella kolmeni öösel telekat vaadata ja telefonis passida," rääkis Slugen.

Hommikusöökigi ei jõua koolinoor tihtilugu süüa, sest kogu aeg on kiire. Vaevu jõuab ta äratada väikeõe, et too koeraga õue jalutama kupatada, ja pakkida koolikoti, kui tuleb juba bussile joosta. Koolipäevad on rutiinsed, meelt lahutatakse suheldes ja nutimaailmasse sukeldudes.

Koolitunnid läbi, seab Slugen tihtilugu sammud poe poole, kus letid lookas nii eestimaisest kui välismaa kraamist. Tavaliselt haarab ta sealt kaasa krõpsud, paki nätsu ja pähkleid, mida hiljem on hea kodus nosida. "Kuigi kodus on toit olemas, ei viitsi ma seda tihtilugu niisama soojaks teha ja nosin oma pähkleid," tunnistas Slugen.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles