Lehm lüpsab rahakotti üha kõhnemaks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Moodsas laudas ei küüruta lüpsja enam lehma all ja andmed piima omadustest jooksevad otse arvutisse.
Moodsas laudas ei küüruta lüpsja enam lehma all ja andmed piima omadustest jooksevad otse arvutisse. Foto: Urmas Luik

Piimakarjapidajatele on talvekuud tootmises kulukaimad, aga toorme hind langeb vastupidi varasemale, mil see suvega võrreldes oli just sügisest kevadeni kõige kõrgem.

Statistikaameti andmetele tuginedes ja mullu keskmist piima varumishinda aasta alguse ja lõpuga kõrvutades tõusis tonni hind küll viie euro ja üheksa sendi võrra, kuid oli juba detsembris 12 eurot ja 28 senti madalam kui oktoobris.

Number võib tunduda väike, aga kui suurfarmis annavad lehmad riigis keskmisena 9159 kilo (2017. aasta andmed) ehk üle üheksa tonni piima aastas, on päevselge, et lehm lüpsab oma pidaja rahakotti endistviisi kõhnemaks.

Nii näiteks on piimakarjakasvatusele spetsialiseerunud OÜ Kaisma mõni­ aasta tagasi renoveeritud farmis 440 lüpsilehma, kes eelmise aasta keskmisena andsid 11 297 kilo piima. Põllumajandusettevõtte juhataja Ly Kivikase arvutuse järgi on tootmise täisomahinna ja varumishinna vahe ligemale 12 eurot tonni piima kohta.

Märksõnad

Tagasi üles