“Eesti riigi 100 aastat” pole tuletis

Ajaloolane Toomas Hiio “EV 100” raamatusarja esimese teose “Eesti riigi 100 aastat” esitlusel Solarise Apollo kino saalis Tallinnas.

FOTO: Sander Ilvest / Postimees / Scanpix

Esmaspäeval esitleti Tallinnas raamatusarja “Eesti Vabariik 100” avaraamatut, ajaloolaste Mart Laari ja Toomas Hiio koostatud kaheköitelist “Eesti riigi 100 aastat”. Järgneva poolteise aastaga ilmub selles sarjas 44 raamatut.

Tellijale

Raamatute toimetamise ja väljaandmise eest vastutava Eesti Meedia kirjastuse Post Factum peatoimetaja Signe Siim ütles Postimehele antud usutluses, et sarja teosed moodustavad üldarusaadavas vormis esitatud kontsentraadi paljudel olulistel ja huvitavatel teemadel. Kui muidu on igale valdkonnale pühendatud üks umbes paarisajaküljeline raamat, siis riikluse 100 aastat ühte köitesse ei mahtunud.

Pärnu Postimees uuris avaraamatu “Eesti riigi 100 aastat” ühelt autorilt, Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi direktori asetäitjalt teadusalal Toomas Hiiolt raamatu saamislugu ja tagamaid.

Kuidas “Eesti riigi 100 aastat” teil Mart Laariga kokku tuli?

Raamatusarja kolleegiumist helistati ja öeldi mulle, et peaksime Mardiga tegema ühe raamatu Eesti ajaloost. Tingimus oli, et olgu loetav ja rahvapärane. Mart kirjutas oma ja mina oma osad, siis vahetasime ja lugesime üksteise tekste, tõmbasime maha ja jälle vahetasime.

Kes millised osad kirjutas?

Raske öelda, sest Mart kirjutas kuni vabadussõja lõpuni, mina vabariigi aja. Mardil oli omakorda teine maailma­sõda ja metsavennad. Mart ütles, et tema kohe kindlasti ei kirjuta nüüdisaegset ajalugu. Ajaloolastena teame, et elusatest inimestest on kehv kirjutada, ajaleht on üks asi, aga ajalooraamat hoopis teine asi. Panin siis meie kaasaja loo põhja kokku ja Mart kohendas seda, sest mina pole ju poliitikas olnud ja täpselt neid taustajõude ei tea.

Tagasi üles