Paraad tõi peomeeleolu Alevi kalmistult kesklinna

Pärnu on täna Eesti Vabariigi juubelipidustuste keskmes, sest just siin kuulutati 100 aastat tagasi 23. veebruaril välja manifest Eestimaa rahvastele, milles öeldi, et Eesti on edaspidi vaba ja rippumatu demokraatlik riik.

"Kahjuks ei antud seda riiki meile võitluseta," nentis täna Alevi kalmistul kaitseminister Jüri Luik enne, kui asetas pärja vabadussõjas langenud kangelaste monumendi jalamile. "See oli meile pealesunnitud sõda."

Samal ajal valitses kalmistu ette Riia maanteele paraadiks kogunevate kooliõpilaste seas rõõmus elevus: väikesed tüdrukud kõndisid rahva seas ja jagasid paberist trikoloore, Kaitseliidu orkester mürtsus meeleolukalt, kui kõnesid ei peetud, ja ümberringi sooviti õnne riigi jubeli puhul.

Rongkäik läks liikvele, kui Kaitseliidu orkester selle etteotsa rivistus, nende järel kaitseliitlased, kodutütred ja naiskodukaitsjad, politseinike ja päästjate kolonn ning koolide esindajad. Peagi liitus rongkäiguga Pärnu noorte puhkpilliorkestergi ning kui viimaks liikvele pääses ligikaudu kilomeetri pikkuseks veninud rongkäik, pikendasid seda kalmistu miitingut jälginud ja leinaseisakuga ühinenud paarsada linnakodanikku.

Paraad liikus Kuninga tänava põhikooli ette, kus ootas sadu linlasi, kes tulid uudistama koolimajaesisel haljasalal avatavat riigikuulutajate monumenti ja seda avama tulnud Eesti presidenti Kersti Kaljulaidi.

Rahvas oli silmanähtavalt heas tujus, üksteise vastu sõbralik ja naeratav, mis sellest, et paljudel oli nina külmast punane ning kaeveldi külmanäpistatud varvaste ja sõrmeotste üle. Sooja jooki rahvale ei pakutud.

President ütles tervituskõnes, et Pärnus tehti esimesed ajaloolised sammud Eesti riikluse teel.

Seega pole Pärnu oma rolli Eesti ajaloos üle hinnanud, kui võttis nimetada end linnaks, kus sündis Eesti Vabariik. Nii et võiksime julgemini 23. veebruari tähistada, oma maju sinimustvalgete lippudega sel päeval kaunistades. Täna oli linnas riigilippe majadele heisatud vähevõitu. Küllap peetakse õigemaks seda teha 24. veebruaril, mis on Eesti ametlik aastapäev.

Aga riigi trikoloore ja värve nägi täna linnas ometi palju. Seda jätkus revääridele, nägudele, juustesse, õhupallidele ja trafarettideks. Paraadil kantud lippudest rääkimata.

Juubelipidu on alanud.