Juhtkiri: Presidendi ja meie mõtted

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Kersti Kaljulaid tänas Pärnus Päästekomiteele ja Hugo Kuusnerile monumenti avades neid mehi selle eest, et nad tegid kõik endast oleneva ja isegi rohkem.
President Kersti Kaljulaid tänas Pärnus Päästekomiteele ja Hugo Kuusnerile monumenti avades neid mehi selle eest, et nad tegid kõik endast oleneva ja isegi rohkem. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Presidendi aastapäevakõnet on alati mõtet üle lugeda. Tänavust seda enam, sest esimest korda on riigipea selge sõnaga öelnud, et kõne tuum on need ootused, küsimused, rõõmud, mured ja mõtted, mida Eesti inimesed on riigipeaga ringsõitude ajal jaganud. Sisuliselt oli see kõne ühistöö ja kui keegi on seda kommentaarides võtnud juba maani materdada, võiks hoogu pidada.

President keskendus Eesti 100. aastapäeva kõnes riigile ja selle kestmisele. Selle mõttega alustas ta juba 23. veebruaril Päästekomiteele ja Hugo Kuusnerile pühendatud monumendi avamisel. President Kersti Kaljulaid rõhutas Eesti iseolemise deklareerimist ja meie valmisolekut hakata ehitama oma riiki. Parafraseerides luuletaja August Sanga, tegid Päästekomitee ja Kuusner kõik, mis suutsid, ja enamgi.

Veel olulisem on, et president kinnitas kõige olulisemat Eesti põhiseadusest: riik on loodud kaitsma sisemist ja välimist rahu ning tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Just selle kolme komponendi kestmise pärast on viimasel ajal kõige rohkem muret tuntud.

President nimetas nõudlikku rahulolematust ja usku homsesse paremasse päevasse, kui kõvasti tööd teeme. Samal ajal peaksime selgelt määratlema, kus nõudlik rahulolematus muutub pidevaks virisemiseks-irisemiseks. Võib-olla on tõesti nii, et me ise ei suuda hinnata seda, mida oleme saavutanud. Kus on meie saatusekaaslased ja kus Eesti ja kui palju on meil veel vaja pingutada.

President keskendus Eesti 100. aastapäeva kõnes riigile ja selle kestmisele.

Tähtis on säilitada terve mõistus, kuigi hiljutised kollektiivsed peksukirjad viitavad pigem sellele, et osal inimestel kipub katus sõitma, Eesti ühiskonnas napib andestust ega usuta kahetsusse.

President rääkis vastutusest jääda kindlaks põhimõtetele ja ootustest partnerite suhtes, et nad ei vahetaks väärtustel põhinevat maailmakorda lühiajaliste huvide edendamise vastu. Et väikeriikidest ei saaks enam kunagi žetoonid suurte pokkerimängus.

Presidendi pidupäevakõne pakub mõtte­ainet ja annab päris hea kondikava edaspidise tegevuse kavandamiseks. Tsiteerides riigipead: Eesti riigi eesmärk peab olema ajatu ja ta ongi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles