Konstantin Päts polnud ei vanakuri ega -jumal

Konstantin Pätsi poliitilise biograafia üks autoreid Toomas Karjahärm raamatuesitlusel. Foto: Madis Sinivee

Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi 144. sünniaastapäeval esitleti Raeküla Vanakooli keskuses ajaloodoktorite Toomas Karjahärmi ja Ago Pajuri mahukat uurimust “Konstantin Päts. Poliitiline biograafia”. Karjahärmi sulest pärineb selle esimene 511-leheküljeline osa “Vaba­meelne opositsionäär (1874–1916)”. Pajuri kirjutatud on 878-leheküljeline teine osa “Riigimees (1917–1956)”. Pätsi poliitilist elu­lugu haarati esitlusel lennult.

Toomas Karjahärm, millise Pätsiga on meil tegemist tema nooremas põlves?

Konstantin Päts sündis 1874, aastail 1894–1898 õppis Tartu ülikoolis, kuid ühiskondliku tegevusega silma ei paistnud. Käis ära sõjaväes, 20. sajandi algul tuli Tallinna ja esimene tähtis tegevus oli ajalehe Teataja asutamine ning peatoimetamine 1901–1905, mis pani aluse tema­ ühiskondlikule tuntusele ja karjäärile. Teataja oli huvitav ajaleht, sest toimetuse liikmed olid Pätsist tunduvalt pahempoolsemad.

Näiteks Vilde tuli 1904. aastal lahti lasta, kui ta ühes restoranis hüüdis “Elagu Jaapan!” ja sattus tsaari salapolitsei tähelepanu alla (käis Vene-Jaapani sõda 1904–1905, mis lõppes Venemaa kaotusega, K. V.). Sealt hakkasid Pätsi ja Vilde suhted jahenema.