Fortumi kateldesse läheb 24 rekatäit haket ööpäevas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pärnus Niidu tänavas on soojatootmise süda, mille tukseid jälgib Fortum Eesti AS Pärnu tootmise ja jaotuse juht Marko Reigo.
Pärnus Niidu tänavas on soojatootmise süda, mille tukseid jälgib Fortum Eesti AS Pärnu tootmise ja jaotuse juht Marko Reigo. Foto: Urmas Luik

Arktilisest külmast sooja tuppa, põsed hõõgvel, jõudnu ei tarvitse mõelda, et Pärnu Fortumi katlad ampsavad selleks ööpäevas 24 rekatäit puiduhaket ja puidutöötlemisjääkide varu peab olema. Haket varub Fortum Eesti AS Pärnu koostootmisjaam peamiselt koduriigist, aga veidi lõunanaabrite juurest Lätistki arvestusega, et mõistliku hinnaga transport jääb 100 kilomeetri ringi.

“Selle pärast, et me ei suudaks krõbeda pakasega Pärnut soojaga varustada, pole vaja muretseda. Tippude katmiseks ja reserviks on meil gaasikatlamajad, mis jõuavad tervet linna kütta ning hakkel ja turbal töötav elektrijaam. Mõlema varudest piisab,” kinnitas aktsiaseltsi Pärnu tootmise ja jaotuse juht Marko Reigo.

Soojavarustuse vereringe hargneb Pärnus ligemale 90 kilomeetri pikkuselt, kaks toru on kõrvuti, üks viib kuuma vee välja ja teine toob jaheda tagasi. Temperatuur sõltub sellest, kui külm on väljas. 20 miinuskraadiga läheb Fortumist välja ligemale 90kraadine ja tagasi tuleb umbes 60kraadine vesi, mida kasutatakse tootmises. Kui väljas on nulli ümber, läheb välja 72kraadine vesi.

Märksõnad

Tagasi üles