Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/15/5048177t1h796c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/01/7649903t1ha102.jpg)
Kunstnik Margus Kadarik vaatas sõidupäevikust järele, et uhas Saaremaa ja Pärnu vahet kokku kolm ja pool tuhat kilomeetrit. Kadarik tunnistab, et ausamba valmistamine tähendas talle metsikut närvikulu, kogu aeg oli mingi sabin sees: küll teostaja leidmisel, küll materjali valikul – kas töö ikka õnnestub?
Korduvalt käisid onupojad Margus ja Mart Kadarik Pärnus Kuninga tänava põhikooli ees asukohta tunnetamas, mõõtmas ja vaatamas, sest Mardil oli arhitektina vaja teha platsi kujundus ja samba alus ja skulptor Margusel tuli hinnata, kuidas tema loodud monument ümbrusesse sobitub.
Esmalt kavandaski Margus Kadarik mälestusmärgi kolme meetri kõrgusena, kuid see tundus madal ja lisati pool meetrit.
Vahepeal kõrgus ausammas Saaremaal Sutu külas Marguse koduõuel. Tõsi, see oli papist makett, aga siiski õiges mõõtkavas, et saaks passitada kirjade suurust. Tuligi välja, et esialgu kavandatud tähed jäänuks kribud. Vinklist välja lõigatud inimfiguurgi paistis pärast kõrguse lisamist koomiliselt kõhn. “Ta oli niivõrd sale nagu nälginud inimene. Siis joonistasin täiesti uue figuuri ja sai talle jõudu juurde antud,” seletas kunstnik, kui tihe töö läks lahti pärast seda, kui tema kavand oli võitjaks valitud.