Autor: Ausamba valmimine oli metsik närvide kulu

  • Mälestusmärk kasvas tegemise ajal pool meetrit kõrgemaks
  • Meister murdis töö käigus mitu hirmkallist freesi
  • Suvepealinna transporditi see pakendis, mille sees monument rippus õhus

23. veebruaril, kui president vabariigi loojate ausamba avas, polnud autoritel võimalust seda pikemalt silmitseda, sest rahvast oli väga palju.

FOTO: Urmas Luik

Kunstnik Margus Kadarik vaatas sõidupäevikust järele, et uhas Saaremaa ja Pärnu vahet kokku kolm ja pool tuhat kilomeetrit. Kadarik tunnistab, et ausamba valmistamine tähendas talle metsikut närvikulu, kogu aeg oli mingi sabin sees: küll teostaja leidmisel, küll materjali valikul – kas töö ikka õnnestub?

Tellijale

Korduvalt käisid onupojad Margus ja Mart Kadarik Pärnus Kuninga tänava põhikooli ees asukohta tunnetamas, mõõtmas ja vaatamas, sest Mardil oli arhitektina vaja teha platsi kujundus ja samba alus ja skulptor Margusel tuli­ hinnata, kuidas tema loodud monument ümbrusesse sobitub.

Esmalt kavandaski Margus Kadarik mälestusmärgi kolme meetri kõrgusena, kuid see tundus madal ja lisati pool meetrit.

Vahepeal kõrgus ausammas Saaremaal Sutu külas Marguse koduõuel. Tõsi, see oli papist makett, aga siiski õiges mõõtkavas, et saaks passitada kirjade suurust. Tuligi välja, et esialgu kavandatud tähed jäänuks kribud. Vinklist välja lõigatud inimfiguurgi paistis pärast kõrguse lisamist koomiliselt kõhn. “Ta oli niivõrd sale nagu nälginud inimene. Siis joonistasin täiesti uue figuuri ja sai talle jõudu juurde antud,” seletas kunstnik, kui tihe­ töö läks lahti pärast seda, kui tema­ kavand oli võitjaks valitud.

Ausamba põhiidee jäi samaks, et nendestsamadest tükkidest, mis plaadi seest välja lõigati, pandi tahapoole kokku inimfiguur. “Materjal on väga säästlikult ära kasutatud, sest see on hirmkallis,” rääkis autor.

Tagasi üles