Kiirreageerijate juht: Üksus ei saa olla kolhoos

Meelis Kalme
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politseinikud Kaubamajaka keskuses oma tööd tutvustamas. Sügisel selle pildi tegemise ajal ei olnud Lääne prefektuuri kiirreageerimisüksust veel olemas.
Politseinikud Kaubamajaka keskuses oma tööd tutvustamas. Sügisel selle pildi tegemise ajal ei olnud Lääne prefektuuri kiirreageerimisüksust veel olemas. Foto: Ardi Truija

Veebruari alguses lõpetas Lääne prefektuuri äsja loodud kiirreageerimis­üksus kuu kestnud treeningu ja asus täitma tööülesandeid. Pärnu Postimees uuris operatiivkeskuse juhilt Sander Peremehelt, kuidas üksusel esimesed kuud möödusid.

Kuidas on Lääne prefektuuri kiirreageerijate töö pihta hakanud?

Jaanuaris alanud kuuajane treening möödus suhteliselt edukalt, periood oli intensiivne ja päevad pikad. Oleme juba täitnud ülesandeid, milleks üksus ellu kutsuti. Need juhtumid on seotud kriminaalpolitsei abistamisega, kuritegudes kahtlustatavate kinnipidamisega. Neid kordi võib küll ühe käe jooksul üles lugeda, kuid me alles lõpetasime väljaõppe. Mõne nädala jooksul on mehed saanud kasutada sisuliselt kõiki oskusi, mida väljaõppes omandasime, ja tagasiside meie tegemistele on olnud enamikus positiivne.

Milline esimene treening­periood välja nägi?

Laias laastus kulus pool ajast lasketreeningutele: harjutasime püstolite ja püstolkuulipildujate käsitsemist. Suur osa oli kombineeritud liikumis- ja taktikaõppel ning ruumides tegutsemisel. Oluline on, et kriisiolukorras, kus võib minna tulevahetuseks, ei oleks kõrvalised isikud ohus. Selleks harjutatakse liikumise pealt laskmist ja relvade käsitsemist. Üks asi on 25 meetri pealt märklehte paugutada, teine aga viie meetri kauguselt liikumise ajal lask teha.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles