Mullu kevadel õmmeldi häirekeskuse direktorile esimest korda vormiseelikut: häirekeskus sai naisjuhi. Pärnumaalt pärit Kätlin Alvela on enesekindel ja värvikas isiksus – sellest annavad visuaalselt aimu tema maskuliinne sõiduriist ja kirevad tätoveeringudki.
Kätlin Alvela: Olen tundnud, et pean pingutama rohkem, sest olen naine meeste seas
Pärnu Postimehes ilmus mõni aeg tagasi lugu Eesti Keskerakonna Pärnu linna 40aastasest arendusjuhist, kellel puudub keskharidus ja kes alustas nüüd uuesti gümnaasiumiõpinguid. See tekitas inimestes vastakaid arvamusi: ühed kiitsid, teised kritiseerisid, kuidas saab keskhariduseta töötada erakonna arendusjuhina. Kuidas teie kui juht sellesse suhtute? Kui määrav roll on haridusel juhikohal töötades?
Ei ole isegi mõeldav, et teatud hariduseta on võimalik eesmärgistatult juhtida. Keskastmejuhil peaks olema vähemalt magistrikraad. Tippjuhil võiks olla kas doktorikraad või võiks kehtida nõue, et magistrikraad on omandatud viimase kümne aasta jooksul. Ei saa olla tippjuht 1985. aasta kõrgharidusega – see on lihtsalt nõude täitmine.
Minu magistrikraad on üle kümne aasta vana ja tunnen, et pean minema uuesti kooli ja lähengi. Tegutsen selle nimel, et kõik juhid oleksid haritud ja kompetentsed, julgustan oma alluvaid minema õppima.
Miks on teie hinnangul Eestis juhikohtadel vähem naisi?
Ehk on minu vaade kitsas, olen juhiks kasvanud ühes organisatsioonis. Aga minu hinnangul on mitu põhjust. Üks on see, et traditsiooniliselt on ikkagi naine see, kes tegeleb kodus lastega.