Kätlin Alvela: Olen tundnud, et pean pingutama rohkem, sest olen naine meeste seas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kätlin Alvela ei ole tavaline koduperenaine. Juba kaugele on näha tema tugevat iseloomu ja kerget mässumeelsust. Ta ootab praegu pikisilmi näiteks seda, et lumi sulaks ära: siis saab tsikli kuurist välja ajada.
Kätlin Alvela ei ole tavaline koduperenaine. Juba kaugele on näha tema tugevat iseloomu ja kerget mässumeelsust. Ta ootab praegu pikisilmi näiteks seda, et lumi sulaks ära: siis saab tsikli kuurist välja ajada. Foto: Urmas Luik

Mullu kevadel õmmeldi häirekeskuse direktorile esimest korda vormiseelikut: häirekeskus sai naisjuhi. Pärnumaalt pärit Kätlin Alvela on enesekindel ja värvikas isiksus – sellest annavad visuaalselt aimu tema maskuliinne sõiduriist ja kirevad tätoveeringudki.

Pärnu Postimehes ilmus mõni aeg tagasi lugu Eesti Keskerakonna Pärnu linna 40aastasest arendusjuhist, kellel puudub keskharidus ja kes alustas nüüd uuesti gümnaasiumiõpinguid. See tekitas inimestes vastakaid arvamusi: ühed kiitsid, teised kritiseerisid, kuidas saab keskharidu­seta töötada erakonna arendusjuhina. Kuidas teie kui juht sellesse suhtute? Kui määrav roll on haridusel juhikohal töötades?

Ei ole isegi mõeldav, et teatud hariduseta on võimalik eesmärgistatult juhtida. Keskastmejuhil peaks olema vähemalt magistrikraad. Tippjuhil võiks olla kas doktorikraad või võiks kehtida nõue, et magistrikraad on omandatud viimase kümne aasta jooksul. Ei saa olla tippjuht 1985. aasta kõrgharidusega – see on lihtsalt nõude täitmine.

Minu magistrikraad on üle kümne aasta vana ja tunnen, et pean minema uuesti kooli ja lähengi­. Tegutsen selle nimel, et kõik juhid oleksid haritud ja kompetentsed, julgustan oma alluvaid minema õppima.

Miks on teie hinnangul Eestis juhikohtadel vähem naisi?

Ehk on minu vaade kitsas, olen juhiks kasvanud ühes organisatsioonis. Aga minu hinnangul on mitu põhjust. Üks on see, et traditsiooniliselt on ikkagi naine see, kes tegeleb kodus lastega.

Teiseks teame ju uuringutest, et mehed on valmis rohkem riskima kui naised. Juhiks olemine tähendab palju riskimist, mugavustsoonist väljaastumist ja ebapopulaarsete otsuste tegemist. Naised on võib-olla alalhoidlikumad ega võta seda riski, et pakkida ühel päeval oma asjad, minna Tallinna tööle ja jätta laps siia. Ma läksin ja nutsin. Aga kui seda ei tee, ei ole võimalik ka õnnestuda.

Märksõnad

Tagasi üles