/nginx/o/2016/02/19/5064433t1h7a67.jpg)
/nginx/o/2016/02/19/5064451t1hf430.jpg)
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise peomelus jäi paljudele märkamatuks, et veidi varem, 1. jaanuaril sündis Eesti korteriühistute vabariik, nagu iseloomustas uut olukorda Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) juhatuse esimees Andres Jaadla. Nimelt hakkas aasta algusest kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, millega muutusid korteriühistuks kõik majad, kus on korteriomandid.
Galerii: sündis Eesti korteriühistute vabariik (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on Eestis 22 625 korteriühistut, neist umbes 10 000 tekkis juurde uue seaduse jõustumisega. "Enamik eestimaalasi elab korteriühistutes. Enamik riigi energiast tarbitakse korteriühistutes ja korteriühistud on kõige suurem mittetulundusühingute valdkond," rääkis Jaadla.
Uues olukorras korteriühistute liidu tegevussuundade tutvustamiseks tuligi Pärnu Nooruse majas kokku Lääne-Eesti korteriühistute XV foorum.
Tõvevoodis linnapea Romek Kosenkraniuse asemel kõneles kokkutulnutele abilinnapea Rainer Aavik, kes andis korteriühistute juhtidele ülevaate, millised plaanid on linnavalitsusel korteriühistutega. Kahepoolsetes suhetes on samuti uus olukord, sest haldusreformiga suurenenud Pärnule lisandus üksjagu korteriühistuid. EKÜLi Pärnu esinduse juhataja Anne Betker ütles Pärnu Postimehe pärimise peale, et muutused on niivõrd värsked ja nad isegi ei oska täpselt öelda, kui palju on Pärnus ja Pärnumaal korteriühistuid.
Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel tutvustas Pärnu linna üldplaneeringut aastani 2025, mille suhtes on korteriühistud oodatud oma ettepanekuid lisama.
Edasi läks foorum praktilisemaks ja sisulisemaks. Räägiti korteriühistu rahaasjadest, isikukaitsest ja pangasaladusest. Kuna jätkub kortermajade fassaadide renoveerimine, pöörati tähelepanu mitmesugusele orgaanikale fassaadidel ja nende tõrjele, soojustatud fassaadide renoveerimisele ja hooldamisele.
Elavat huvi on tekitanud päikesepaneelide kasutamine. Asjatundjad tutvustasid elektrit tootavate päikesepaneelide lõimimist kortermajadesse ja sedagi, mida peaks jälgima päikesejaamade ehitamisel.
Omaette teema oli õnnetusjuhtumite ennetamine korteriühistutes, sest mitmesuguste tööde tegemisel juhtub hooletusest tööõnnetusi.