Valter Parve: Naljakas juubel

Valter Parve loodab, et nali jääb edaspidigi riiklikult lubatuks. Foto: Madis Sinivee/Pärnu Postimees/

Riigi 100. sünnipäev on nii pidulik sündmus, et selle tähistamise ajal ei tohiks isegi rohi kasvada. Ja ega see vist kasvagi eriti. Vastupidi on muidugi samuti õige: liigse pidulikkusega võib vindi üle keerata ja sellest sant maik suhu jääda. Huumor, pilge, satiir, iroonia võiksid olla need abimehed, mis igasuguse ülepingutamise siiski vastuvõetavaks muudavad.

Kui näiteks lugeda Jüri Lebedevi­ kurba lugu (PP 2.03) sellest, kuidas Pärnu linnavolikogus häid mõtteid maha surutakse, haarab käsi telliskivi järele, aga kui seada siia kõrvale pilt sellest, kuidas Reformierakonna juhitud võimuliidud ise “Sokratest tegid”, kisub üldmulje lõbusaks. Seda ongi vaja, tähendab: telliskivi polegi tarvis.

Nali on nagu hapnik, mis peaks aitama meie tigedusest mürgitatud õhus elurõõmsaks jääda. Vastandumist ja vihkamist tuleb järjest juurde, mürgiallikate­ näideteks riigikogus jõuga läbi surutud kooseluseadus või lageraie meie riigimetsades koos sealt saadud raha raiskamisega. Raiskamine: Eesti märgiks disainitud roheline plärakas või tasuta bussisõit kõikidele. Värskematest vihalugudest saab siia ritta lisada hümniseaduse eelnõu ümber toimuva. Õnneks on siin käepärast võtta Mart Juure laupäevases Postimehes väga andekalt kirjutatud “Eesti laulu seaduse eelnõu”, mis mürgitatud õhu jälle klaarimaks lööb.