Külma hingus

Karl Adami
, loodusfotograaf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Karl Adami

Hommikul kardinaid eest tõmmates vaatas vastu tinahall taevas­, kuid märkamata ei jäänud härmarüü selga tõmmanud puud-põõsadki. Toimetuste kõrvalt hakkas silma veel õrn päikesekuma, mis end läbi pilvevaiba surus.

Kaunis valge maa sädeles, niisamuti vammused kaskedel ja mändidel. Pilved hajusid tasapisi ja üle pika aja nägi erksinist taevast, mis ideaalselt sobis taustaks valgele härmatisele.

Ohkasin rahulolevalt, sest lõpuks oli talv kohale jõudnud. Need, kellele tali ja selle võlud rõõmu pakuvad, võisid rõõmustada veebruaris saabunud lume, külma ja valguse üle. Ühtäkki olid ununenud nii oktoobrikuised vihmasajud kui hingekuu hämarus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles