Lugu vonkleb läbi inimeste elu, näidates, kui erinevalt me seda eri etappidel näeme. Alguse saab tükk aga mõttest, kas saada lapsi või ei. Vaikjärve kehastatav naine juurdleb küsimuse üle, kas ülerahvastatud maailma on vaja veel üht inimest? “Nii võivad mõelda inimesed, kellel veel ei ole lapsi,” arvab Vaikjärv ja usub, et mõtlemine võib muutuda, kui rasedustesti kaks triipu on reaalsed. Samal ajal tunnistab Avandi, et mõistab näidendis jutuks tulevat probleemi, ja märgib, et enne järgmise lapse saamist mõtleks ta needki aspektid läbi. “Kas ma tahan veel ühte last saada, arvestades sellega, kuhu see maailm tüürib?” mõtiskleb ta ja lisab, et võib-olla on tema kahel lapsel tulevikus juba palju keerulisem olemine kui meil praegu. “Need mõtted käivad paratamatult läbi pea.”