Jüri Lebedev: Kultuuripealinn ei tohi tundi hilineda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui 2011. aastal ei suutnud Pärnu Tallinnale kultuuripealinna tiitli püüdmisel konkurentsi pakkuda, siis võiks seda sihi saada kultuuripealinnaks 2024.
Kui 2011. aastal ei suutnud Pärnu Tallinnale kultuuripealinna tiitli püüdmisel konkurentsi pakkuda, siis võiks seda sihi saada kultuuripealinnaks 2024. Foto: Raigo Pajula / Postimees / Scanpix

Kui 2005. aastal kuulutati välja 2011. aasta Euroopa kultuuripealinna konkurss, võtsid stardijoonele Tallinn, Tartu, Pärnu ja Rakvere. Kuigi niinimetatud “väikemehed” andsid endale aru, et võidujooks Tallinnaga on kui võidujooks vasikaga, prooviti endast anda siiski parim. Nii Pärnugi. Linna tutvustamisel pöörati enam tähelepanu väärtustele, mida hindasid nii pärnakad kui linna külalised.

Loomulikult andis toonane Pärnu linnavalitsus endale aru, et isegi linna patriootidest ettevõtjatega jõud ühendades ei tee kilulinna raha ega võimu vastu tõenäoliselt midagi, kuid prooviti siiski.

Võimalused ei tundunudki toona nii halvad. Pealegi on Pärnut Tallinnast eraldavad 124 kilomeetrit tänapäeval sedavõrd väike vahemaa, et oma noosi Euroopa kultuuripea­linnalt 2011 said ilmselt Pärnumaa ettevõtjadki.

Märksõnad

Tagasi üles