Sauga jõe vantsilla lugu

Päeval, kui Pärnu Postimehe fotograaf käis Sauga vantsilda pildistamas, oli see väheste jalakäijate päralt. Foto: Urmas Luik

Kakskümmend aastat tagasi veel jaanuari algul otsustati linnavalitsuse kommunaalametis arutelul, et Vana-Pärnut ja Vana-Saugat hakkab üle Sauga jõe ühendama vantsild.

Tallinna tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi dotsendi Siim Idnurme sõnutsi oli valida tala-, langertala-, ripp- ja vantsilla vahel. Talasillad on Kesklinna ja Papiniidu oma. Siimu sild on langertalasilla tüüpi, mis lubab loobuda vahesammastest ja kaldasambad ei vaja suuri tugesid. Langertalasilla kuju iseenesest on dekoratiivne ja kena, aga kas olnuks mõttekas samasugune sild Sauga jõele ehitada?

Ripp- ja vantsilda loetakse kõige esteetilisemateks ja neid tüüpe kasutatakse jalakäijate sildade ehitusel enim. Vantsilla püloonide kinnitamiseks on vaja ehitada võimsam vundament, kuid eelis on see, et vaid ühele poole. Pealegi on vantsild sillana elegantne ja õhuline – nii arvab Idnurm.