Marko Šorin: Kooliaasta algab sügisel

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Pärnu abilinnapea Marko Šorin on kindel,et Pärnul on veel aega kaaluda kõiki poolt- ja vastuargumente 2024. aasta kultuuripealinnaks kandideerimiseks.

FOTO: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix

Linnavolikogu liige Jüri Lebedev (Reformierakond) muretses, et Pärnu jääb Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimisega hiljaks. Ei jää: esimene tähtaeg kukub 31. augustil, mil kultuuriministeeriumile on vaja tahteavaldus esitada.

Järgides lugupeetud voli­kogu liikme “Kevadest” võetud paralleele võib öelda, et linnavalitsus valmistab tunde ette. Eelmisel aastal Euroopa kultuuripealinnaks olnud Taani linn Århus kulutas tiitli kandmiseks 15,6 miljonit eurot ja kuigi Pärnu nii palju panustada ei suuda, oleks tegu päris kuluka ettevõtmisega.

Linnavalitsusest oleks vastutustundetu kõik plussid ja miinused kaalumata jätta, kiirustades tehtud vead läheksid kalliks.

Peame põhjalikult selgeks tegema, mida tahame ja kuidas seatud eesmärke täita suudame. Ülejäänud linnade kogemustest tuleb õppust võtta, neid analüüsitakse praegu.

Sõltumata sellest, mida lõpuks otsustatakse, võiks mõelda, kuidas näeb Pärnu välja võrdluses mõne jõukama riigi niisama suure linnaga. Igas Pärnu-suuruses linnas ei ole linnaorkestrit, kontserdimaja, teatrit, mitut muuseumi, kirikuid, raamatukogude võrku, kultuuriklubi, piirkonnakeskusi ja paljut muud, mida pärnakad enesestmõistetavaks peavad.

Muidugi pole Pärnu veel valmis, aga häbeneda ei tasu.

Linna teevad suureks inimesed. Eesti juubeliaktusel rõõmustas Arbo Valdma, et Pärnu seitsmest aukodanikust kolm on muusikud. Kui Eesti Festivali­orkester aasta alguses Euroopa turneel käis, ei unustanud paljud meediaväljaanded lisamast, et orkester sündis Pärnus, ja iseloomustasid meie kodulinna.

Need on vaid mõni näide sellest, kuidas Pärnu rikkalik kultuurielu Euroopasse on jõudnud­. Kas lisada sellele 2024. aastal Euroopa kultuuripealinnaks olemine, otsustatakse kindlasti õigel ajal.

Tagasi üles