Kõdunevate lehtede sahina ja lakkamatu vihmasaju saatel kõndisin piki vana taluteed, mida ääristasid nii suured saarepuud kui väärikad tammed ja hilissügiseselt punetavad pihlakad.
Tellijale
Väike ja vaikne toksija
/nginx/o/2018/01/15/7486575t1h8b26.jpg)
14. märts 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
See rohtukasvanud tee viis kord küla ühe vanema talukoha juurde, kuid nüüd kasutan seda mina ja talukohani jõuan harva, sest sageli näen ja kuulen poolel teel sinna palju huvitavat. Nii ka sel hämaral pärastlõunal, mil kõrvu kostis peale vihmasaju vaikne toksimine.