Juhtkiri: Tähtsuselt teine päev

Emakeelepäeval võiks kõiki Eestimaa kodusid kaunistada sini-must-valged lipud. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Täna on emakeelepäev. Oma keel moodustab väga suure osa eestlaste identiteedist. See on ja jääb.

Hiljuti käis eesti kirjanduse uurija ja kirjandusõpetaja Priit Kruus tele-eetris välja mõtte, et emakeelepäev võiks olla eestlastele tähtsuselt teine pidupäev. Meeldiv mõte.

Eesti keel läheb meie inimestele korda. Sellest terav kriitika eksimuste puhul ja tugev vastuseis igale plaanile, mis pehmendaks keeleoskuse nõudeid.

Ranged nõudmised pole siiski ainus märk emakeelearmastusest. Sõnavõistlused ja emakeelepäeva etteütlus on äärmiselt menukad. Me soovime eesti keelele mõeldes ja seda harjutades veeta enda vaba aega.

Kahjuks leidub hulganisti majapidamisi, kus argituhinas unustatakse sinimustvalge välja toomata.

Armastame ja hoiame oma keelt. Seega vääriks emakeelepäev vabariigi aastapäeva kõrval teist kohta küll. Kuidas seda vääriliselt tähistada? Kas rahvusringhäälingu etteütlusest piisab? Tõesti, koolilapsed ja õpetajad saavad osa aktustest, ettelugemistest, kuid pidupäeva tähendus peaks jõudma iga inimeseni.

Emakeelearmastuse sõnumit kannab Eesti  kodude – just kodude, mitte riigi- ega omavalitsusasutuste – lipuvärvidega ehtimine. Emakeelepäev on ju lipupäev. Riigikantselei selgituse järgi meenutab rahvuslipu heiskamine ema­keelepäeval kõigile, et maailmas on ainult üks Eesti, eestlaste kodu, kus loomulikult räägitakse eesti keelt. Eesti keele puhtus ja püsimajäämine sõltub meist endist. Kahjuks leidub hulganisti majapidamisi, kus argituhinas unustatakse sinimustvalge välja toomata. Vaba päeva ju pole.

Pärnu Postimees kutsub üles kõiki, kel lipp koidikul ununes, sinimustvalge esimesel võimalusel välja panema. Päike loojub alles pärast kella kuut õhtul.

Emakeele austamiseks vältigem keele risustamist kõneldeski. Kirjutamisel oleme enda vastu rangemad, kuid suulises suhtluses tuleb ebavajalikku üle huulte kergemini. Oleks ju kena enne mõelda ja alles pärast seda öelda.

Kolmas võimalus emakeelearmastust markeerida on tavalisest rikkam sõnakasutus. Ideid kaaslaste üllatamiseks leiab eesti keele instituudi uute sõnade loendist veebiaadressil Portaal.eki.ee/uuedsonad.