Kuidas Seeman Nadalile nokatsiga äsas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Johannes Seemanil on võimas eeskäelöök, kuid tagakäsi vajab veel lihvimist.
Johannes Seemanil on võimas eeskäelöök, kuid tagakäsi vajab veel lihvimist. Foto: Igor Pissarev

Ei-ei, jutt ei käi Sepo Seemanist, vaid tema kolmest pojast noorimast Johannesest ehk Jussist, kellele juba nelja-aastaselt pisteti tennisereket pihku. Tänavu täis­ealiseks saav tennisist on viimasel ajal õige head mängu näidanud ja tõusnud Eesti noorte edetabelis kolmandaks reketiks.

Tennis on Seemanite peres püha. Mängivad nii Jussi ema kui isa, vennadki. Vanemad velled Aleksander ja Oskar alustasid tennisetreeningutega samuti põnnina, kuid õige pea tulid muud huvid: vanimal muusika, keskmisel purjetamine. Naljaninana tuntud Jussil on muidugi oma versioon, miks viis aastat vanem Oskar reketi nurka viskas. “Ta lõpetas tennise siis ära, kui minule esimest korda alla jäi. Paugupealt. Ta ei suutnud taluda, et väiksele vennale kaotab,” rääkis Johannes lõbusalt.

Nii keerleb Johannese elu lasteaiast saati tennise ümber. Kui koolitunnid läbi, lippas ta kohe tennisetrenni. “Suvel põhimõtteliselt elasin väljakutel,” lisas ta.

Tagasi üles