Naine, kelle soontes ei voola enam tema enda veri

Koer Ammi ei ole pelgalt vahva kaaslane, vaid Liinale ka suureks abiks. Näiteks annab ta märku kui perenaisel on palavik. Samuti verejooksudega, kui Ammi mõnda liigest lakub, teab Liina, et tuleb süst ära teha. Foto: Mailiis Ollino

"Minu elueaks ennustati 10–15 aastat ehk selle ajani, kuni mul menstruatsioon hakkab. Esimene kord läks kuidagi ilusti, teine kord olin kaks pool kuud haiglas – üritati elus hoida, verd jooksis kogu aeg. Ööseks pandi mähe alla ja hommikul oli jälle vereülekanne," meenutas 31aastane raskekujulist veritsustõbe põdev Liina Toome.

Haiguse märgid ilmnesid Liinal juba imikueas: sündides oli ta nahk marraskil ja veritses, hambad tulid verega ja pidevalt katsid keha sinikad. Kuid midagi nii elumuutvat ei osanud arstid alguses kahtlustada. Haruldane haigus diagnoositi Liinal kaheaastaselt: haruldane hemofiilia vorm, VII faktori defitsiit. "Lapsepõlv möödus põhiliselt haigla vahet sõites," märkis ema Ene Toome.

Tõik, et Liina nii raskel kujul hemofiiliat põeb, on omaette haruldane. Tavaliselt võivad naised olla küll haiguse kandjad, kuid avaldub see enamasti ainult meestel. 

Eesti hemofiiliaühingu presidendi Killu Kaare andmeil leidub Eestis palju hemofiilia kandjaid, kuid selle tõve diagnoosimine on puudulik. Seega võib olla palju neid, kes ei teagi, et sellist haigust kannavad.