Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/11/11/7301827t1h9795.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/03/15/7687851t1h56f6.jpg)
"Minu elueaks ennustati 10–15 aastat ehk selle ajani, kuni mul menstruatsioon hakkab. Esimene kord läks kuidagi ilusti, teine kord olin kaks pool kuud haiglas – üritati elus hoida, verd jooksis kogu aeg. Ööseks pandi mähe alla ja hommikul oli jälle vereülekanne," meenutas 31aastane raskekujulist veritsustõbe põdev Liina Toome.
Haiguse märgid ilmnesid Liinal juba imikueas: sündides oli ta nahk marraskil ja veritses, hambad tulid verega ja pidevalt katsid keha sinikad. Kuid midagi nii elumuutvat ei osanud arstid alguses kahtlustada. Haruldane haigus diagnoositi Liinal kaheaastaselt: haruldane hemofiilia vorm, VII faktori defitsiit. "Lapsepõlv möödus põhiliselt haigla vahet sõites," märkis ema Ene Toome.
Tõik, et Liina nii raskel kujul hemofiiliat põeb, on omaette haruldane. Tavaliselt võivad naised olla küll haiguse kandjad, kuid avaldub see enamasti ainult meestel.