Juhtkiri: Kõike ei saa

Läänemere kunstisadama asemel tuleb keskenduda uue kunsti muuseumi ellujäämisele. Foto: Ardi Truija

Nüüdseks on saanud selgeks, et kõike pole võimalik saada isegi Mark Soosaarel. Veel mõni aeg tagasi lootis ta säilitada nii uue kunsti muuseumi kui ehitada maksumaksja raha eest Läänemere kunstisadama. Viimasena mainitu puhul on selgunud, et ettevõtluse arendamise sihtasutus projekti ei toeta ja välismaiseid rahalaevu silmapiiril ei paisata. Teisisõnu: Läänemere riike ei huvita mingi kunstisadam Pärnu jõel ja kaldal.

Ettevõtja, Pärnu linnavolikogu liige Eino-Jüri Laarmann tegi hiljuti Pärnu Postimehes (“Kunstisadamast ei saa vaikida”, PP 15.03) selge ja sisuka ettepaneku. Loobume kunsti­sadama mõttest ja keskendume uue kunsti muuseumi probleemipuntra lahendamisele. Muu seas pakkus Laarmann oma artiklis välja ühe viisi, kuidas muuseumi aidata. Paraku pole sellele ettepanekule tulnud mingit tagasisidet.

Kuskil ei vedele miljoneid vaba raha, mis ainult ootab, et uue kunsti muuseum tuleks.

Lahendust uue kunsti ruumimurele pole lihtne leida, ometi peab linn muuseumi nõukoguga taas laua taha istuma, sest hea nõu on kallis. Päris kindlasti ei soovi linn minna seda teed, et hakata eraprojekti täies mahus rahastama. Esiteks on hinnatud summa, mida Esplanaadi 10 omanik saada tahab, turuhinnast kaks korda suuremaks. Teiseks ei tea keegi täpselt, kui mitu miljonit tuleks maja kordategemisse panna. Kõik see tuleks meie ühisest rahakotist.

Muidugi on võimalus, et Soosaar vihastab ja pühib sajatuste saatel Pärnu tolmu jalgelt. Tuletagem meelde, see on kord juba juhtunud. Paraku taipas Viljandi alles hiljem, et Soosaare tahtmist mööda teha on väga kulukas. Kostitades Viljandit umbes samasuguste sõnadega, millega varem Pärnut, oli mees sunnitud tagasi tulema. Nii et ähvardus minna Kuressaarde, Haapsalusse, Paldiskisse, Obinitsasse või maailma lõppu ei mõju. Kuskil ei vedele miljoneid vaba raha, mis ainult ootab, et uue kunsti muuseum tuleks.

Uue kunsti muuseumi tulevik peab leidma lahenduse Pärnus, ehkki see muutub aina keerulisemaks ja küsitavamaks. Mõistlik kompromiss ja kokkulepe oleks abiks.