Sisukord
Paberleht
Postimees
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Video ja galerii: Farmiloomade turvakodu ehk pääsetee tapamajast

3 min lugemist
  • Farmiloomade turvakodus on pea pool tuhat looma-lindu.
  • Viimane 100pealine looma- ja linnukari Ranna rantšosse Põlvamaalt.
  • Inimesed peavad minema välismaale tööle ega suuda oma loomi hukata.
  • Perenaine teab kõikide loomade nime­ ja lugu peast.
Ranna rantšos on absoluutselt iga kits, veis ja hobune samasugune koduloom nagu kass või koer ning tahavad silitamist ja tähelepanu. FOTO: Urmas Luik

Ranna rantšo on võtnud­ oma hoole alla nõrgemaid ja hüljatud taluloomi juba aastaid, täpsemalt on pere­naine Ande Baikov niiviisi tegutsenud juba 17 aastat. Kuid nüüd mõni kuu tagasi loodi ametlikult Farmiloomade Turva­kodu MTÜ.

Tellijale

Aasta tagasi oli päästetud loomi 130 ligi. Kuid see arv on hakanud kiiresti kasvama ja aasta lõpp ja uue algus on Ande sõnutsi abivajajaid väga palju juurde toonud. “Enne kui asi ametlikuks sai, olid kohad põhimõtteliselt täis. Kitsede limiit vähemalt küll,” märkis Ande naerdes. Talus on pea pool tuhat looma-lindu.

Farmiloomade turvakodu võtab loomi vastu siis, kui enam tõesti muud varianti pole ja inimene on viidud viimse piirini. Viimase aja levinud põhjus on rantšo perenaise jutu järgi asjaolu, et väiketalud ära ei majanda, maal tööd ei leidu ja inimesed peavad minema välismaale tööle ega suuda oma loomi hukata.

27.03.2020 30.03.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto