Esimehed valisid küüditatute hulgast tööjõudu nagu orjaturul

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tõstamaa vallast pärit Heiki Karjel meenutab Pärnu kodus Siberi-aastaid.
Tõstamaa vallast pärit Heiki Karjel meenutab Pärnu kodus Siberi-aastaid. Foto: Mailiis Ollino

Oti-Lepiku talu lapsed magasid, kui ema laudast lehmalüpsilt tuppa jooksis ja käskis neil ärgata, sest maja oli ümber piiratud. Nii jõudis reedel, 25. märtsil 1949 Tõstamaa valla Leelatu külla operatsioon Priboi ehk maakeeles murdlaine, mis viis endaga üle 20 700 eestlase. Selleks, et kulakute, metsavendade ja natsionalistide väljasaatmise järel murduks siiajäänute selgroog.

Heiki Karjel oli 14aastane. Tema mälupildis on talu suur tuba, vend Heino, õed Aivi ja Neidi ning ema Ida seismas ja kuulamas, kuidas sõjaväevormis ülemus loeb ette korraldust nende väljasaatmise kohta Nõukogude Liidu piires. Esimene ehmatus ei läinudki kahe tunniga asju pakkideski üle, kuid paari nädala pärast sihtkohas Novosibirski oblastis Masljanino rajoonis Borsukovo külas mõtlesid Karjelid tänuga sõdurile, kes soovitas neil kaasa võtta nisu- ja rukkijahu, õmblusmasina, tööriistu, pargitud lambanahku.

Heiki Karjeli isa Johani valmistatud nuga ja lusikas.
Heiki Karjeli isa Johani valmistatud nuga ja lusikas. Foto: Mailiis Ollino

Märksõnad

Tagasi üles