Linda-Mari Väli: Kolm sammu pühapaikade päästmiseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülevaade pühapaikadest kinnitab, et paljudele neist on kahju tehtud, mõned lausa hääbunud.
Ülevaade pühapaikadest kinnitab, et paljudele neist on kahju tehtud, mõned lausa hääbunud. Foto: Urmas Luik

Looduslike pühapaikade päästmiseks on vaja astuda kolm sammu. Esiteks tuleb poliitikat kujundades arvestada tõsiasja, et Eesti on looduslike pühapaikade poolest unikaalne kogu Euroopa Liidus.

Teiseks tuleb taastada muinsuskaitseseaduse eelnõus loodusliku pühapaiga kui mälestise liik ja sätestada tingimused pühapaikadega seotud vaimse kultuuripärandi kaitseks, samuti luua seaduslikud eeldused pühapaikade rüüstajate ja hävitajate ning neile kaasaaitajate (või kaasa aidanud ametnike) vastutusele võtmiseks.

Kolmandaks tuleb valmistada koos huvigruppide ja ekspertidega ette reaalselt täidetav pühapaikade arengukava ja kindlustada finantseerimine riigieelarvest.

Kodanikuliikumise Eesti Metsa Abiks pöördumise lisadena anti üle Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasiku ülevaade viimastel aastakümnetel rüüstatud ligikaudu 80 pühapaigast ja muinsuskaitseseaduse eelnõu täpsustavad ettepanekud looduslike pühapaikade asjus. Pöördumine edastati peale kultuuriministeeriumi presidendile, peaministrile, keskkonna-, maaelu-, siseministeeriumile ja õiguskantslerile.

Märksõnad

Tagasi üles