Kristoffer Haust: odavat kiirmoodi ei soovita ma kellelgi kanda

Omanimelise rõivabrändi omanik Kristoffer Haust soovitab naistel eelistada garderoobi täiendamisel üht kvaliteetset rõivaeset kümnele odavale koopiale. Foto: Ants Liigus

Norra rõivabrändi Haust Collection omanik Kristoffer Haust kiitis oma külaskäigul Pärnu esinduspoodi Eesti naiste loomulikku ilu ja ütles, et eestlannad muutuvad järjest moeteadlikumaks.

Norway Fashion Groupi kuuluva Haust Collectioni kaubamärgi omanikud on Kristoffer ja tema ettevõtte peadisainerist abikaasa Janne Haust.

Firma algus ulatub 1990ndate lõppu, mil abielupaar alustas villaste mantlite ja jakkide disainimist-tootmist. Esimene kollektsioon lasti välja aastal 2000. Ligikaudu 40 nimetusest koosnenud rõivakogus leidus eri toonis ja lõikega ülerõivaid.

Skandinaavia turul põhjustasid Hausti tooted omamoodi sensatsiooni, sest ülerõivamoes eristusid firma villmantlid ülejäänutest karusnahksete kaunistuste ja rohkete detailidega. Enamgi: beeþi, pruuni ja musta kõrval pakuti õrnemale soole kõiki mantleid ja jakke silmatorkavalt erksates värvides, see tõmbas tähelepanu ja tõi edu.

Kümne tegutsemisaastaga on Haustid laiendanud kollektsioone klassikaliste kostüümide, mugavate tänavarõivaste, kleitide, sviitrite, pükste, seelikute, pluuside ja aksessuaaridega.

Kristoffer Haust sõnas Pärnus olles, et nende moeloomingust leiab õrnem sugu kandmiseks kõike peale bikiinide ja jalavarjude, ent aasta pärast loodetakse neidki pakkuda.

“Ka meeste- ja lastetooted on meil kavas. Meie ettevõte kasvab tasapisi, ent järjekindlalt. Oleme võtnud sihiks laieneda iga kahe aasta tagant uude riiki. Praegu tegutsevad meie kauplused Norras, Taanis, Rootsis, Venemaal, Eestis ja järgmiseks plaanime minna Saksamaale,” rääkis Haust.

2009. aastal avasite oma esimese poe Tallinnas. Miks otsustasite Eesti turule laieneda?

Laienemissoov oli meil juba ammu, aga Eestisse tulek sai teoks, kui minuga võttis ühendust Tiiu Endrikson (Haust Collectioni Eesti juhataja, toim).

Viimase kümne aasta jooksul on meil kodumaal Norras ning Rootsis ja Taanis läinud väga hästi. 2008. aastal otsustasime, et avame oma esinduspoed riikides, mis on Balti riikidega majanduslikult samas seisus ehk languses.

Mõõnale järgneb teatavasti kasv ja tõus, seega oli meie surutisaegne laienemine siinsele turule võetud ette igati teadlikult. Investeeringuteks on mõõnaaeg soodne.

Oleme arvestanud, et kolmest aastast tõsisest tööst kohapeal kaubamärgi turul sissetöötamiseks ja turuosa kasvatamiseks peaks piisama, et luua kindel tarbijaskond.

Meie Tallinna poel läheb päris kenasti ja olen rahul, et oleme Pärnuski poe avanud.

Mille poolest Eesti tarbija norrakast erineb?

Kõige enam erineb siinne elu ja äri Norrast selle poolest, et Eestis on inimeste sissetulekud oluliselt madalamad.

Aga vahet eestlaste ja norrakate ostuharjumuste vahel enam suurt pole. Järjest rohkem eelistatakse tarbida algupärast moeloomingut, kvaliteetseid tooteid. Need muidugi ka maksavad enam.

Eestis süveneb tendents, et jõukam keskklass pigem kogub või säästab raha ühe kalli ja korraliku rõiva tarvis, kui ostab kolm odavat, ent ebakvaliteetset asja.

Kõikjal liigub tarbimine selles suunas: peale Skandinaavia ja Lääne-Euroopa Lõuna-Ameerikas ja kunagistes idabloki maades.

Seega usun, et nimi ja kaubamärk muutuvad tarbijatele üha olulisemaks.

Mida arvate Eesti naiste moemaitsest ja riietumisstiilist?

Eestis pani mind esialgu imestama siinsete naiste hea vorm, sest mulle kui disainrõivaste tootjale on klientide kehaehitus ääretult oluline. Võin öelda, et Eesti naised hoolitsevad oma vormisoleku eest väga.

Olen märganud sedagi, et Eesti naiste moeteadlikkus kasvab. Pean silmas just naisi vanuses 30–45 aastat ehk – nagu meie neid nimetame – täiskasvanud naisi.

Selles vanuses naiste moetarbimine on tihedalt seotud majanduse ja meediaga ehk sellega, mida reklaamivad, kirjutavad ajakirjad, samuti meelelahutusega, nagu restoranid, ööklubid, reisimine.

Need naised on minule põnevaimad, sest nad on Hausti peamine sihtgrupp.

Kui paljud 30–45aastastest Eesti naistest saavad lubada endale regulaarset väljaskäimist ja restoranis einestamist? Pean silmas just peenemaid toitlustuskohti, mis eeldavad külastajalt soliidset rõivastust ja väljanägemist. Neid naisi on järjest rohkem. 30–45aastased on ostujõulisemad kui 20-ndates noored, neile on mõtet toota ja pakkuda.

Loomulik, et selles eas naised ei pidutse kohtades, mis mõeldud noorematele, aga Euroopa moepealinnades Milanos, Pariisis, Londonis ja Barcelonas võib ööklubides ja restoranides näha valdavalt just täiskasvanud inimesi.

Ja selleks, et käia väljas ja tunda end hästi, tahavad naised kanda asjakohaseid rõivaid, mis paneksid möödujaid pead pöörama ja mida kandes enda üle uhkust tunda.

Tulles veel Eesti naiste juurde, siis siin on palju fantastiliselt ilusaid tüdrukuid. Eestlannadel läheb moeäris hästi. Paljud edukad tippmodellid on pärit Ida-Euroopast Ukrainast, Poolast ja Baltikumist, sest sellest regioonist tulevad sihvakad heledate juuste ja siniste silmadega naised.

Kui mind esimesel Eesti-aastal hämmastas kohalike tüdrukute loomulik ilu, siis nüüd märkan siin üha enam hästi riides ja kenasti lõigatud juustega naisi. Soeng on väga oluline. Mõne aasta eest ei kandnud eestlannad nii häid ega julgeid lõikusi kui nüüd.

Nii et kui võrrelda Eesti naisi ülejäänud Balti riikide sookaaslastega, siis arvan, et eestlannad sarnanevad väljanägemiselt, maitselt ja riietumiselt pigem Lääne-Euroopa ja Skandinaavia kui Läti või Leedu naistega.

Ometi peavad eestlannad Skandinaavia naisi endast moe suhtes praktilisemaks.

Jah, see ongi nii. Norras, Taanis ja Rootsis on inimestel igaks tegevuseks oma rõivastus. Koeraga jalutamiseks, looduses käimiseks, restoranis einestamiseks, tööks.

Aga rõivad-jalatsid on kulu ja skandinaavlannad saavad endale lubada, et riietuvad päevas iga järgmise tegevuse tarvis ümber.

Norra ja Rootsi on selles suhtes omavahel sarnased. Taani naised näevad välja pisut lõunaeuroopalikumad.

Aga moemaailm liigub selles suunas, et rõivastumine ja inimeste väljanägemine ühtlustub. Eesti mood ei erine Taani ega Norra omast.

Iga kaubamärk, olgu siis Haust, Armani või Gant, esindab teatud elustiili ja valides neist ühe või teise, liigitame end vastava elustiili esindajaks.

Inimesed võivad küll öelda, et ei hooli moest ja et see, mida nad kannavad, ei oma mingit tähtsust. Tegelikult läheb mood kõigile korda.

Kui vaatame kinos filme, jälgime televisiooni, loeme ajakirju, sisustame kodu, soetame mööblit või autot, on see kõik seotud moe ja disainiga või ongi ise mood. Vale on arvata, et mood puudutab ainult rõivaid.

Kas olete tuttav Eesti rõivakaubamärkidega, nagu Baltman, Monton ja Mosaic?

Tean Eesti kaubamärke nii palju, kui ma neid ostukeskustes näinud olen. Mõni on päris hea ja mõningatel läheb minu teada ka Eestist väljas üsna hästi.

Haust Collectioni toodang on keskmisest kõrgemast hinnaklassist. Kas teie looming on eestlannadele taskukohane?

Veel ehk mitte nii palju, kui tahaks, kuid äri tuleb vaadata pikemalt. Kümne aasta pärast on siinsed palgad hoopis midagi muud kui praegu.

Võib oletada, et Eesti palgad ei jää siis Rootsi omadest palju maha.

Olete Euroopa Liidus, toit ja kõik muu maksab või hakkab maksma niisama palju kui mujal ELis. Kõik võtab pisut aega, aga te liigute selles suunas, et sissetulekud kasvavad ja üha enam inimesi hakkab eelistama kvaliteetset ja kallimat.

Mida arvate odavast kiirmoekaubast? See on Eestis eriti noorte seas väga populaarne.

Odav kiirmood ei saa iial minu ega Haust Collectioni eesmärgiks ja ma ei soovita kellelgi seda tarbida.

Mulle ei meeldi kiirmood oma laste ega kellegi teise seljas. Hinnalt odav näeb odav välja.

Kui ei saa endale palju lubada, ei tasu kiirmoodi ammugi osta. Mida enam seda tarbida, seda rohkem rahaliselt kaotad. Kui tahad, et sind märgataks, inimesed pööraksid ümber ja ütleksid: “Wow! See jakk on kena või see kleit on mamma mia!”, eelistage üht ja kvaliteetset eset kümnele odavale koopiale.