:format(webp)/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
/nginx/o/2011/05/20/591240t1hc323.jpg)
Audru vallas Kihlepas maailma esimesel võilillefestivalil pälvis elavat huvi võilillekohvi valmistamine.
Võilillekohviga infarkti ja insuldi vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu tõdes festivali korraldamise põhiraskust kandnud taimetark Mercedes Merimaa, on kohvi valmistamine vaid üks võimalus võilille kasutada.
Kohvi tegemiseks tarvitatavate juurte kõrval sünnivad süüa võilille kõik osad: lehed sobivad võileiva vahele, salatisse, hautistesse; varred niisama krõmpsutamiseks, ent ka salatisse; õisikud mee ja veini valmistamiseks; õienupud lihatoitude maitsvaks ja kasulikuks lisandiks.
Võilillekohvi tarvis kas varakevadel või hilissügisel korjatud juurte puhastamisel ei maksa end taimetarga sõnutsi ära nikastada: peened narmasjuured tulevad jämedamate küljest iseenesest ära, kui hakata soojas õhulises kohas kuivatatud juuri röstimiseks jupikesteks murdma. Tükeldada võib ka enne, see kiirendab kohvi tooraine kuivamist.
Umbes 220kraadises kuumuses seitse kuni 12 minutit vältaval röstimisel on tähtis juuri mitte mustaks põletada. Küll saab juuri vähem või rohkem pruunistades timmida pärastise kohvi kangust.
Seejärel on oluline, et röstimist ja jahvatamist ei lahutaks pikk ajavahe: pruunistatudki juured on nobedad imama õhuniiskust, nätsket juurt aga on raske, kui mitte võimatu jahvatada. Olgu siis käsi- või elektrilise veskiga. Eriti viimasena mainituga, sest tänkjas juur kitib masina tera kinni, mis omakorda võib veski mootori õhtule kõrvetada.
Kui juured on jahvatatud, kulgeb edasine kohvivalmistamine nagu ikka.
Maitselt viljakohvi meenutavat rüübet võib juua piima või koore ja suhkruga. Kas just kolm korda päevas, kuid kaunis tihti küll: võilillekohv muudab veresooned elastsemaks ja vere voolavamaks (vedelamaks), mis vähendab infarkti- ja insuldiohtu.