Kadi Elmeste: Ma ei oska kunagi “ei” öelda

Kadi Elmeste sõnul on tal vedanud, ta on hoitud ja armastatud. “Tuleb osata olla tänulik näiliselt väikeste asjade eest,” sõnas Elmeste. Foto: Mailiis Ollino

Mitmemiljonilisi investeeringuid koordineeriv ja Pärnu teemanädalaid korraldav Kadi Elmeste valis üllatuslikult mõne Pärnu kohviku ja restorani asemel intervjuupaigaks Soomaa.

Lõkke ääres istudes ja kuuma teed rüübates rääkis Elmeste avameelselt unistustest, vigadest ja eluseikadest, mis on kujundanud temast inimese, kes ta praegu on.

Milline teie lapsepõlv oli?

Mul oli onu juubel laupäeval ja sattusin seal lapsepõlve meenutama. Ja kuidagi tuli meelde see, kui ema tuli mulle lasteaeda järele ja ütles, et vanaema maja põles maha. Huvitav, kuidas mälu salvestab selliseid üksikuid asju ja hetki.

Mul on kaks vanemat venda ja koos kasvasime Pärnu jõe ääres­ üles.

Töötasite pärnakana Vihula mõisas. Kuidas elu teid Vihulasse viis?

Nagu elus ikka: mõnd asja planeerid ja mõni lihtsalt juhtub. Millalgi võtsin tööeesmärgiks hotelli­ juhtida ja rahvusvahelises ettevõttes töötada. Põhja-Eestis said need asjad teoks: juhtisin Sagadi­ hotelli ja töötasin hiljem Vihulas.

Vihula mõisa omanik on Baltikumi suurima reisibüroo omanik, kus hotelliketi omanikeringi kuuluvad taanlane, inglane, juhtkonnas olid veel sakslane ja soomlane – hästi põnev rahvusvaheline seltskond, kellega suhtlesime inglise keeles.

Väga äge aeg oli, aga logistiliselt läks keeruliseks, nii et kui mu laps teatas, et tahab minna Tallinna gümnaasiumi, sobis see mulle väga hästi ja kolisime Tallinna kesklinna, mis asus tööle palju lähemal.

Olen väga palju pidanud risti-rästi läbi Eesti sõitma ja sellest tekivad mul süümekad, sest olen mõtteviisilt roheline. Pidevalt olen üksi autos ja kütan diagonaalis jälle läbi Eesti ...

Ühel hetkel tekkis minus aga soov teha tööd, nii et saan asju ajada oma arvutist kas või kusagil palmi all pikutades, ükskõik millises maailma otsas. Nüüd olengi iseenda ülemus ja vean projekte.

Kõlab nagu unistuste töökoht.

Kõrvalt vaadates on mul ju unistuste elu ja kõik on läinud plaanitult. Selleks et mõista, kui hea kodus on, tuleb ära käia. Kas või see tänane Soomaale tulek. Tuled siia ja tunned, et aeg jääb justkui seisma. Unustad ära kõik tegemata asjad, vastamata telefonikõned ja meilid.

Kumb on teie meelest tähtsam: kas hea ülemus või hea palk?

Kõige tähtsam on see, et sa teed asja, mis paneb sul silma särama. Palk tuleb asjadega kaasa. Usun, et tööd tuleb teha koos inimestega, kellega sulle meeldib koos olla. Ehk siis ülemus on ilmselgelt olulisem.

Ma olen iseenda ülemus ja saan ülemusega täitsa okeilt läbi (naerab). Vahepeal läheb küll töö- ja eraelu tasakaal paigast ja avastad, et öösel on vaja teha hästi palju töötunde, aga siis mingi hetk saad selle aja jälle tagasi võtta.