Pea kaks aastat tagasi Pärnusse kolides tundsin, et ma ei mõtle nii nagu tavaline pärnakas. Mulle meeldib peesitada rahvast tulvil keskrannas, naudin juulikuist suvekohvikute suminat ja Weekendi-aeg on mu lemmik: viimaks on linnas elu. Varem siin kõik oma lapsepõlvesuved veetnuna kujuneski mu arusaam Pärnust selline, et siin on soe, siia tulevad kohale kõik mu tuttavad, tänavad täituvad suvitajatega ja igal õhtul käib pidu.