:format(webp)/nginx/o/2018/04/02/7744529t1hd373.jpg)
Kihnu lähedal madalikule sõitnud Gibraltaril registreeritud kaubalaev Transforza pääses eile pärastlõunal pukseri abiga vabaks. Nüüd hinnatakse laeva vigastusi, aluse keskkonnaohtlikkust ja võetakse vastu plaan, kuidas last ümber lossida ja millisesse dokki alus remonti viia.
Transforza jäi pärast madalikult vabastamist Kihnu lähistele ankrusse.
Veeteede ameti pressiesindaja Priit Põikliku sõnade kohaselt jälgis aluse madalikult lahtitõmbamist politsei- ja piirivalveameti mitmeotstarbeline laev Kindral Kurvits, mille kapteni kinnitusel ei tekkinud operatsiooni käigus keskkonnaohtu.
Pärnu Postimehe andmete kohaselt vigastas Transforza madalikule kivide otsa sõites nelja kuni kuut ballastvee tanki. Kütusetangid õnnetuses väidetavalt viga ei saanud.
Nüüd peaks tuukrid laeva kahjustused selle ankrukohas üle vaatama, et otsustada, kas need võivad keskkonda ohustada.
Pärnu sadamakapteni Viktor Palmeti sõnutsi ei luba keskkonnamet eelmise nädala otsusega laeva reostusohu tõttu puidulasti ümberlossimiseks Pärnu sadamasse.
Kui selgub, et reostusohtu siiski pole, võib amet Palmeti jutu järgi teha uue otsuse, mis lubab Transforzal Pärnu jõele sõita, kus saaks lasti ümber lossida. Kui luba ei saada, tohib Transforza sõita Pärnu lahte sadama ankruplatsile, kus last lossitakse ümber pargasele ja toimetatakse siis sadamasse. Võimalik on ka, et Transforza sõidab laevaremonditehase kai äärde ja last lossitakse seal.
Palmeti teada plaanitakse Transforza viia remonti Tallinna Balti laevaremonditehase dokki.
Merevalvekeskuse vanem Ivar Treffner ütles, et teadaolevalt madalikule sõitnud kaubalaev praegu keskkonnale ohtu ei kujuta. "Piirkonnas viibib ja operatsiooni jälgib piirivalvelaev Kindral Kurvits, kes on valmis reageerima võimaliku reostuse või päästesituatsiooni korral," lausus Treffner.
2000. aastal ehitatud kaubalaev Transforza oli haavapaberipuulastiga teel Pärnu sadamast Soome Kaskösse, kui jäi 20. märtsil madalikule kinni.
Ajakiri Meremees avaldas, et pärast Sorgu lõunapoist möödumist asus Transforza kursile 260, mille tagajärg oli madalale sõit. Kurss 260 olnuks loogiline alles pärast Kihnu madala lõunapoist möödumist. Tekkis küsimus, kas laevajuht arvas end olevat juba järgmise poi juures. Mõnda aega sõideti veel kursiga 252, viimane mõõtmine enne madalale sõitu näitab laeva kursiks 266 ja kiiruseks 9,7 sõlme.
Õnnetuse põhjuseks ei saa pidada jääolusid, kuna kaks tundi varem tehtud satelliidifotolt nähtub, et piirkonnas oli enamjaolt vaba vesi või hõre ajujää.
Transforza madalikult lahtipäästmiseks telliti appi Alfons Håkansi pukserid Atlas, Torvik ja Protector.
Jääolud Pärnu lahel on Palmeti jutu järgi laevaliikluseks soodsad, kuid vees ulbivad jääpangad, mis võivad osutuda laevadele ohtlikuks. "Suurem osa laevu pääseb praegu Pärnu sadamasse omal jõul," seletas ta.
Palmet lisas, et kaptenid peavad olema tähelepanelikud vees ujuvate jääpankade ja -kuhilate suhtes.
"Kalurid, kes võrkudega püüavad, peaksid jälgima, et nad ei paneks võrke laevatee lähedale," manitses Palmet. "Laevad võivad ümber jääpankade manööverdades võrkudesse sõita."
/nginx/o/2015/01/02/3650467t1hd276.jpg)