Autorit kannustas isiklik seos

Christin Mäemets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Moonika Siimets filmi “Seltsimees laps” võtetel Muuga mõisas.
Moonika Siimets filmi “Seltsimees laps” võtetel Muuga mõisas. Foto: Agnes Aus

Filmi režissöör ja stsenarist Moonika Siimets luges Leelo Tungla “Seltsimees lapse” raamatuid kümme aastat tagasi. Teda võlus nende puhul lähenemine lapse vaatenurgast, et näidata selle aja karmi reaalsust.

Filmis on Siimets kasutanud palju ka enda mälestusi ja kogemusi, et film saaks veel omanäolisema ilme. Isikliku tunnetuseta ei saagi tema arvates filmi teha.

Näiteks mõistis Siimets Tungla materjali läbi töötades, et kirjanikul oli juba väiksest peale tihe side loodusega. Sellega seoses meenus Siimetsale, kuidas tema vanatädi Valve lohutas­ teda vanaema surma järel­: “Moonika, kui sul väga raske on, mine puu juurde, see aitab­ sind alati”.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles