Toomas Kivimägi: Kas minnakse kirvega oliivipuu kallale?

Praegusel linnavõimul tuleb helpida suppi, mille keetis Keskerakonna juhitud linnavalitsus Esplanaadi 10 maja 2006. aastal maha müües. Foto: Ants Liigus

On ootamatu, et ajakirjanikud püüavad arupärimisest Pärnu linnapeale uue kunsti muuseumi (UKM) teemal teha minu poliitilise agenda. Olen hoidunud linnavalitsusele hinnangute andmisest, aga UKMi saatus on teema, kus vastutustunne ja respekt tegijate suhtes ei luba vaiki olla. Kuigi poliitiliselt oleks mulle ülimalt kasulik olla just vait, lasta asjal kraavi minna ja alles seejärel targutada.

Uue kunsti muuseum on Pärnu üks märke, mille järgi tuntakse, mille pärast ollakse, mille pärast tullakse. Kultuuripõllu rajamine ja harimine ei käi, kasutades linnapea kõnepruuki, “nipsti”, vaid selleks kulub aastakümneid, et see vilja kannaks ja tuntust koguks. Uue kunsti muuseumi hävitamine on võrreldav oliivipuu maharaiumisega Vana-Kreekas.

Muuseumile kodu leidmine ei ole Mark Soosaare, vaid Pärnu linnavalitsuse ja linnapea asi. Ent viimase kolme aasta jooksul pole astutud sammukestki lahendusele lähemale. Maailmas on palju tühje hooneid, mis otsivad sisu, ent puudu on inimestest ja ideedest, kes suudavad need hooned sisuga täita. Soosaar suudab! Kas meil pole vedanud?