Kadri Simson: Ühistransporti korraldades tuleb vaadata suurt pilti

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tähtsamaks kui tasuta sõit tuleb maal lugeda nende teede olukorda, kus bussiliinid kulgevad.
Tähtsamaks kui tasuta sõit tuleb maal lugeda nende teede olukorda, kus bussiliinid kulgevad. Foto: Ants Liigus

Riigikogu kiitis eelmisel aastal pärast pikka menetlemist heaks Eesti energiamajanduse arengukava, kus seati eesmärgiks, et 2030. aastal ei tohi kuluda transpordis vedelkütust enam kui 2012. aastal. Seega on meil vaja leida viise, et suunata inimesi liikuma senisest säästvamal viisil, näiteks ühissõidukiga.

Ühistranspordi teema pole fookusesse tõusnud ainult Eestis. Säästlik liikumine paelub kogu maailma. Viimastel nädalatel on tulnud Euroopast uudiseid, et Pariisi linnapea lubab oma inimestele tasuta ühistransporti. Ka Saksamaa vastne valitsus leppis hiljuti kokku, et viies linnas katsetatakse tasuta transporti, et ohjata autostumisest tekkivat õhusaastet. Eesti on sel puhul alati ära mainitud, võib öelda, et oleme siin omamoodi teerajajad.

Paraku on meilgi arenguruumi, eriti piirkondlikus transpordis. 2010. aastast on maabussiliinidel valitsenud seis, kus riigilt laekuv toetus korvab vaid kütuse hinna kõikumise maailmaturul.

Tagasi üles