Trondheim Voices: ajatu häälte demokraatia

Trondheim Voicesel on eri parameetrid: kuidas kasutada vaikust, müra, harmooniat. Foto: Martynas Milkevicius

Pärnus Jazzkaarel albumit „Rooms and Rituals“ esitlev Norra vokaalansambel Trondheim Voices kasutab kunstilise juhi Sissel Vera Petterseni sõnutsi inimhääle demokraatiat, et panna muusikasse ajatu iidsus kõrvuti futurismiga.

Kuidas loote oma muusika, valite teemad ja koostööpartnerid?

See on harilikult väga demokraatlik protsess. Me arutame, kellega tahame koostööd teha. Vahepeal võetakse meiega ühendust sooviga koos musitseerida. Kuid enamasti otsustame ühiselt. See on kunstilise juhi otsuski, kellega ikkagi muusikat teha. Aga me kõik osaleme selles protsessis oma arvamuse ja häälega. See ei ole selles mõttes tavaline koor, kuna tegeleme improvisatsiooniga ja samal ajal on meist igaühel oma karjäär. Seega on see foorum, kus me kohtume ja avastame alternatiivseid viise luua muusikat ja vokalistidena improviseerida.

Ansambli igal liikmel on peale eri hääle oma stiil ja maitse kunstiliste juhtide suhtes. Kuidas see demokraatlik protsess siis toimib?

See on suuresti inspiratsioonil põhinev: teeme asju, mis tunduvad meile huvitavad ja mida tahame avastada. Pärnus on eriline projekt, kuna me töötame uue tehnoloogia – juhtmeta efektikontrolleritega. Need on disainitud spetsiaalselt meile, et saaksime neid endaga kaasas kanda ja kontrollida efekte nagu kaja ja luupimist.

Selles projektis on meid kuus lauljat ja me ei seisa paigal: siis saame luua surround-heli, kasutades väga erinevaid helimaastikke. Meil ei ole ühtegi muud instrumenti peale hääle, kuid saame elektroonikat kasutades manipuleerida häälega üsna palju. See ei ole see heli, mida ootaks ühelt vokaalansamblilt. Peale selle miksib meie helitehnik surround’i. Nii et seal on 95 protsenti improvisatsiooni ja väike osa kompositsioone eri lauljatelt.