Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/11/17/15727610t1hb508.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/06/7758979t1h7c15.jpg)
Eesti kunstiakadeemia moetudengid veetsid suure osa läinud kevadest, suvest ja sügisest vanavanemate, tädide-onude aiamaadel ja kaunis Eesti looduses, otsides lokkavast rohelusest sinise varjundiga õisi. Noppisid sinililledelt, silladelt, ussikeeltelt ja kassinaereilt ükshaaval tuhandeid kroonlehti, keetsid põld- ja kadakamarju, sukeldusid laantesse ja sohu, et Eesti looduse sinist kanga peale saada.
Otsingutest kujunes harjumus. Nagu Edvard Hiietam kaaslastele seletas, vaatas ta rattaga sõites hiljemgi muudkui kõrvale: äkki hakkab midagi sinist silma.