Eesti kunstiakadeemia moetudengid veetsid suure osa läinud kevadest, suvest ja sügisest vanavanemate, tädide-onude aiamaadel ja kaunis Eesti looduses, otsides lokkavast rohelusest sinise varjundiga õisi. Noppisid sinililledelt, silladelt, ussikeeltelt ja kassinaereilt ükshaaval tuhandeid kroonlehti, keetsid põld- ja kadakamarju, sukeldusid laantesse ja sohu, et Eesti looduse sinist kanga peale saada.
Tellijale
Moetudengid avastasid Eesti oma sinist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsingutest kujunes harjumus. Nagu Edvard Hiietam kaaslastele seletas, vaatas ta rattaga sõites hiljemgi muudkui kõrvale: äkki hakkab midagi sinist silma.