Moetudengid avastasid Eesti oma sinist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pärnu muuseumis näeb Eesti kunstiakadeemia moeosakonna näitust „Eesti oma sinine“.
Pärnu muuseumis näeb Eesti kunstiakadeemia moeosakonna näitust „Eesti oma sinine“. Foto: Mailiis Ollino

Eesti kunstiakadeemia moetudengid veetsid suure osa läinud kevadest, suvest ja sügisest vanavanemate, tädide-onude aiamaadel ja kaunis Eesti looduses, otsides lokkavast rohelusest sinise varjundiga õisi. Noppisid sinililledelt, silladelt, ussikeeltelt ja kassinaereilt ükshaaval tuhandeid kroonlehti, keetsid põld- ja kadakamarju, sukeldusid laantesse ja sohu, et Eesti looduse sinist kanga peale saada.

Otsingutest kujunes harjumus. Nagu Edvard Hiietam kaaslastele seletas, vaatas ta rattaga sõites hiljemgi muudkui kõrvale: äkki hakkab midagi sinist silma.

Tudengeid juhendanud Piret Pupparti sõnutsi meenutas see ükshaaval lehtede nokkimine ­vanade kreeklaste visadust, kui nood purpurvärvi tilgahaaval saamiseks­ tigusid lüpsid. Sest kui juhtusid panema krookused potti koos tolmukatega, oli tulemus kohe kollane.

Märksõnad

Tagasi üles