Juhtkiri: Pankrottide õppetunnid

Arvamustoimetus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kas Vändra Ökopagar oleks pankrotist pääsenud, kui pank olnuks paindlikum?
Kas Vändra Ökopagar oleks pankrotist pääsenud, kui pank olnuks paindlikum? Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

Riskimine olevat õilis tegu ja jänes vahuveini ei joovat. 1938. aastast pärinevas Agu Lüüdiku pilalaulus “Rikas ja vaene” on prohvetlikud sõnad: “Kes on rikas, teeb küll sageli pankrotti, kes on vaene, talle puistama peab kotti.” Folkloorist jääb mulje, et pankrotimeistrid on igavesti vahvad tegelased, kes osavalt jätavad maha võlad ning vekslid ja kaovad rahaga kus seda ja teist.

Tänases lehes tutvustatavad Pärnumaa suuremad pankrotid on kaugel rahvaluulest. Need on purunenud äriplaanid, vett vedama läinud investeeringud, arendajate aja- ja ­närvi­kulust rääkimata.

Millised võiksid olla õppetunnid? Näiteks Vändra Ökopagar OÜ oli tuntud ja tunnustatud ning nõutud leiva küpsetaja. Tundub, et pagar, kingsepp ja kirstumeister elavad alati ära, aga võta näpust. Uute seadmete pikaajaline viibimine ei võimaldanudki pagariäril uues hoones täies mahus tootmisega alustada. Pank aga keeldus maksegraafikute muutmisest. Kui oleks ettevõtjale vastu tuldud, mis siis? Kas Vändra Ökopagar läks panga nahka?

Varbla Kalakasvatuse OÜ juhtum on näide, kus kunagi ei tohi mune panna ühte korvi. Näiteks orienteeruda tuurakala ekspordile Venemaale. Naabri kohta on kaks tuntud tõde: Venemaal võib kõvasti teenida ja Venemaal võib valusalt vastu pükse saada. Olgu siis piirangud sealtpoolt või embargo Brüsselist.

Tundub, et pagar, kingsepp ja kirstumeister elavad alati ära, aga võta ­näpust.

Landseed OÜ äriplaan rajati teravilja hinnatõusule maailmaturul. Ometi on väga selge, et igale tõusule järgneb millalgi langus ja sellele ettevõttele tuli see ränga hoobina. Kas Landseed võinuks ellu jääda, kui investeeringute puhul oleks arvestatud tagasihoidlikumate prognoosidega?

Vääramatu jõu sekkumine on ilmne Vahenurme Agro ASi puhul. Kõigepealt majandussurutis koos Venemaa sisseveokeeluga ja siis force majeure – seakatk, mis kurnas niigi raskustes farmist viimase vere ja pani pankrotihaamri kolksuma.

Pärnumaa pankrotinäited panevad mõtlema. Seda enam, et neis pole täheldatud pahatahtlikkust ega sihilikkust. Vaevama jääb küsimus, kas neid firmasid saanuks päästa.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles