Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/04/12/7776675t1h9911.jpg)
Sotsiaalministeeriumi korraldusel hooldekodusid kontrollimas käinud ametnikud pöörasid veebruaris Vändra tervisekeskusele teravdatud tähelepanu. Pärast visiiti etteheidetu tekitab 60 inimesele koduks oleva keskuse juhis Karin Kütis trotsi.
“Ma ei vaidlegi, et paremini ei saa, aga mis on nendel hindamistel aluseks võetud?” kommenteeris Kütt etteheidet, et hooldekodu pole klientidele teinud detailseid hooldusplaane. Puudus seegi, et plaane kirjutades ei tehtud küllalt tihedat koostööd kohaliku omavalitsusega, mis maksab omasteta hooldekodu asukate eest ja peaks nende huve esindama.
Kütt, kes on Vändra tervisekeskust juhtinud viimased poolteist aastat, ütles, et talle meenub vaid üks kord, kui omavalitsuse esindaja käis nende majas ja tundis oma inimese vastu huvi. Hooldusplaani puhul on aga vaja just kaasamõtlemist, ootuste ja eesmärkide määratlemist. Neid sihte ei oska Küti sõnutsi sageli seada lähedasedki, kes pereliikme neile toovad.