Noore õpetaja töölekutsumist mõjutab kooli maine

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps külastas Varbla kooli. Foto: Urmas Luik

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tutvus hiljuti Lääneranna valla koolidega, sealhulgas kohtus Varbla koolis õpetajate ja õpilastega ning vastas Pärnu Postimehe küsimustele maakoolide tuleviku ja õpetajatöö väärtustamise kohta.

Mis rõõmustas Pärnumaa visiidil kõige rohkem? Miks?

Tore oli näha tugevaid omavalitsusi ja suurepäraselt toimivaid koole. Väga meeldiv on otse suhelda kohaliku koolirahvaga, kuulda nende rõõme ja muresid. Arutada selle üle, mida saaksime ühiselt paremaks muuta ning mida ja kuidas lahendada.

Varbla koolis kerkis esile kvalifitseeritud õpetajate puuduse probleem, mis kummitab teisigi maakoole. Kuidas mõjutada noori kutsega õpetajaid maale tööle tulema?

Haritud spetsialistide olemasolu on üks parima hariduse tagamise eeltingimusi ja meile väga oluline ja aktuaalne teema.

Õpetajaamet on gümnaasiuminoorte silmis hea mainega, kuid ei pruugi olla esimene erialavalik. Kokkupuude kooliga on niivõrd värske, et paljud muud erialad tunduvad esialgu põnevamad. Uuringud on näidanud, et huvi õpetajaameti vastu hakkab kasvama kõrgkoolis õppides ja 20. eluaastate teises pooles. Kvalifikatsiooninõuetele vastavate ja ennast pidevalt täiendavate õpetajate nimel konkureerivad haridusasutused omavahel, kuid unustada ei saa ka ülejäänud tööturgu, kus paljud õpetajaametis vajalikud oskused on väga hinnas.

Noore õpetaja töökoha valiku otsuse tegemisel võivad tähtsat rolli mängida nii konkreetse kooli organisatsioonikultuur, töökoormus pakutaval ametikohal, alustava õpetaja toetusmehhanismide olemasolu, ümber- ja täiendusõppe väljavaated, kooli maine kui regionaalpoliitika laiemalt.

Ministeerium on peaaegu kümme aastat maksnud õpetajatööd alustanutele lähtetoetust, sellest aastast laienes see tugispetsialistidelegi.

Kas pedagoogide puuduse põhjus võib olla, et õpetajakutse ei ole noorte hulgas mainekas ega töötasu konkurentsivõimeline, jäädes alla riigi keskmise?

Statistika näitab, et õpetaja keskmine palk on aastaid juba üle Eesti keskmise. 2018. aastal peaks see olema vähemalt 108 protsenti riigi keskmisest palgast. Kindlasti peaks koolikultuur noori õpetajaid kooli tööle innustama, selles on suur roll koolijuhtidel. Tegusas ja hästi juhitud koolis on noorte õpetajate järelkasv olemas.

Loomulikult ei piisa vaid õpetajaameti väärtustamisest, vajame hoolivat regionaalpoliitikat. Hariduses saab positiivseid muudatusi teha ainult väga heas koostöös kohalike omavalitsustega, kes kõikjal haridusse olulisel määral panustavad.