Kalvi Kõva: Liiklustrahvide karistav mõju peab kasvama

Riigikogus on menetluses eelnõu, mis seaks trahvid sõltuvusse patustaja palgast. Foto: Urmas Luik

Ühiskonnas on juba hea mitu aastat vahetatud mõtteid selle üle, kas siduda Eestiski teatud rikkumiste korral trahvid süüdlase sissetulekuga. Sellise trahvipoliitika pooldajad on veendunud, et sissetuleku­põhised trahvid on mõjusamad: aitavad parandada inimeste õigus­kuulekust ja muudavad lõppkokkuvõttes meie teed ja tänavad turvalisemaks.

Justiitsministeeriumis valminud eelnõu pakub, et sissetulekupõhiseid trahve hakatakse määrama tegude eest, mis on kaasinimestele ohtlikumad. Sellesse loetellu kuuluvad liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine ja kannatada saanud inimese abita jätmine, politsei eest ärakihutamine ja lubatud sõidukiiruse ületamine üle 40 kilomeetri tunnis.

Sissetulekuga seotud trahv on nähtud ette juhul, kui juhi alkoholisisaldus veres jääb vahemikku 0,5 kuni 1,5 promilli. Kõrgema joobeastme puhul ei ole teatavasti tegu väärteo, vaid kriminaalse teoga. Kõiki neid, kes puhuvad välja alla 0,5 promilli, karistatakse sama mõõdupuu järgi.