/nginx/o/2018/04/12/7776653t1h745c.jpg)
Kas maapoisist võib saada lendur? Sellelaadse küsimuse esitab reporter Silvia Paluoja tänases intervjuus (lk 2) haridus- ja teadusminister Mailis Repsile. Pärimine peidab endas rohkemat kui mure Varbla koolilapse pärast: südamevalu maakoolide säilimise ja neis antava hariduse kvaliteedi pärast.
Tumedas toonis mõtted sunnib pähe praegu vormiliselt valmis saanud haldusreform. Ühendamised on tehtud ja uued nimed paberil. Sisuliselt on aga vaikne aeg – üleminekuperiood. Aeg, mil ei muutu suurt midagi. Kui see saab läbi, on oodata muutusi ja Pärnu Postimehe peetud vestlused kohalike valimiste eel maakonna poliitikutega lubavad oletada, et kõik haridusasutused maakonnas ei jää alles. “Haridusvõrgu ümberkorraldamine” on see sõnapaar, mille kõlades tasub lähiajal kõrva teritada.
Võrrandis, kus omavalitsused on suuremad ja koole vähem, on koolitee pikkus muutuja, mis aina kasvab. Reaalsus, et kaugema kandi lapsed veedavad suure osa oma päevast kas bussi oodates või selles loksudes, oli ja on ning tundub, et jääb. Murda suudaks seda ehk vaid uue tiigrihüppega, mis võimaldaks klassitunnis osaleda digivahendeid kasutades. Mine tea, ehk on Varbla poisi unistus lenduriks saada seotud just tüdimusega pikast kooliteest.
Mis puudutab maakoolides antava hariduse taset ehk seda, kas maakoolist üldse on võimalik saada haridust, mille baasil minna lennunduserialasid õpetavasse kõrgkooli, on Pärnu Postimehel oma maakonna õpetajaisse usku. Ministergi sedastab üheselt: “/.../ kuna Eestis saavad lapsed oma kodulähedasest koolist väga hea hariduse, ei jaga ma kindlasti arusaama, et maakoolist ei saa gümnaasiumi edasi minna.”
Mine tea, ehk on Varbla poisi unistus lenduriks saada seotud just tüdimusega pikast kooliteest.
Kui koolivõrkude ümberkorraldused ei kahandada praegust hariduse kvaliteeti ega kasvata koormavalt pikaks laste kooliteed, pole Varbla poisi unistuse täitumisel takistust.