Hariduse seisust Pärnumaal, uue kunsti muuseumist ja tindikalast

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevad Pärnus algab esimese tindilaadungi sadamasse saabumisega.
Kevad Pärnus algab esimese tindilaadungi sadamasse saabumisega. Foto: Mailiis Ollino

Tre Raadio ajakirjanik Regina Atka-Jaakson ning Siiri Erala ja Kalev Vilgats Pärnu Postimehe arvamustoimetusest vestlesid haridus- ja teadusministri Mailis Repsi intervjuust, uue kunsti muuseumi saatusest ja meritindi kui kevadekuulutaja saabumisest.

Ministri intervjuust jäi silma maakoole puudutav. Maalaps veedab suure osa ajast bussis või seda oodates.

Kui maakooli õpilane tahab edasi jõuda, on tal selleks kõik võimalused, et unistused täide viia. Ajakirjanikud väljendasid kartust, kas haldusreformi üleminekuperioodi lõppedes ei hakata taas maakoole liitma-sulgema. Kas hariduselu peab olema pidevate muutuste tõmbetuultes? Ministri intervjuu tekitas ajakirjanike arvates mitu huvitavat mõttekohta ja haridus on alati teema, mis paelub.

Uue kunsti muuseumi asjus toonitati inimeste arvamust, et see võiks leida koha Läänemere kunstisadamas, mille perspektiiv on osutunud üsna küsitavaks, kuna Läänemere riigid ei tunne projekti vastu huvi. Kunstisadama teemat varjutab uue kunsti muuseumi ruumide probleem.

Muuseum on võtnud omale lepinguga kohustusi, mida ei ole suuteline ruumide omaniku ees täitma.

Eramuuseum ei saa loota, et keegi teda arvete maksmisel hädast välja aitab. Ajakirjanikud kiitsid kunstihoone mõtet, kus oleksid eksponeerimisvõimalused kõigile Pärnus tegutsevatele galeriidele ja kunstikogujatele. Igal juhul on uue kunsti muuseum inspireerinud ajakirjanduses arvestatavat arutelu Pärnu kultuurielust.

Kuigi osal ajakirjanikest polnud isiklikke kogemusi tindiga, tunnustati selle kala märgilist tähendust Pärnu kevadekuulutajana. Lõpuks ometi on ta tulnud.

Tagasi üles