Saada vihje

Üksinda matkamine aitas elus selgusele jõuda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Maiu ­Lünekundil on plaan läbida 820kilomeetrine Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkarada. 200 kilomeetrit on veel minna.
Maiu ­Lünekundil on plaan läbida 820kilomeetrine Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkarada. 200 kilomeetrit on veel minna. Foto: Teele Üprus

Lindil elav Maiu ­Lünekund on ehe näide sellest, et kui elus midagi ­väga soovida, läheb see täide: kui tahan üksinda metsas hakkama saada, siis saan; kui tahan töölt ära tulla, siis tulen; kui tahan Nepali mägedes matkata, siis matkan.

Just nii võiks 30aastase Maiu viimased kaks aastat kokku võtta. Kuigi ta õppis Tartu ülikoolis sotsiaaltööd ja -poliitikat ning proovis sel erialal tööd leida, asus pärast ülikooliõpinguid ametisse hoopis Saku õlletehases.

“Tootmise planeerija töö oli väga huvitav, tulvil katsumusi, ­aga töötempo oli intensiivne. See oli nii stressirohke, et ma ei saanudki aru, kui stressis ma olin, kuni kõik üle pea kasvas. Ühel hetkel põlesin täiesti läbi,” meenutab Maiu.

Tagasi üles