Nädalavahetus algas kulupõlengutega, Põhja-Pärnumaal hävis laut

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kulupõleng. Foto on illustratiivne.
Kulupõleng. Foto on illustratiivne. Foto: Sirli Homuha

Keskpäeval põles kulu juba neljas Pärnumaa paigas, Rahnoja külas Põhja-Pärnumaal hävis kulupõlengus laut.

Kell 12.02 põles Rahnoja külas kulu, mis süütas kõrval lauda. Loomi ei olnud laudas, samuti ei ohustanud tuli muid hooneid. Kella 13.05ks põleng kustutati, kuid laut hävis tules.

Kell 11.54 teatati kulupõlengust samuti Põhja-Pärnumaal Lehu külas. Põles ligemale kaks hektarit kulu, mida üritasid kustutada kohalikud, kuid vaja läks päästjaidki, kes summutasid tule kella 12.44ks.

Kella 12.57 sai Lääne päästekeskus väljakutse taas Põhja-Pärnumaa valda Loomse külla, kus põles pool hektarit kulu, mida hakati kululuudadega kustutama.

Kihnust teatati päästekeskusele kell 12.56 umbes hektarisuurusel alal kulu põlemisest, mida asuti kululuudadega kustutama.

"Kuiva ja tuulise ilmaga ei ole väga mõistlik tuld teha ja kindlasti ei tohiks kulu põletada," ütles Lääne päästekeskuse pressiesindaja Kristi Kais. Lõket tehes tuleks päästeteenistuse teatel arvestada eri asjaoludega, näiteks ohutu kaugus, mis on hoonetest minimaalselt 15 ja metsast 20 meetrit.

Arvestada tuleb, et lähedal ei asuks kergesti süttivaid materjale. Kõige kindlam on ümbritseda lõkke alus kivide või muldvalliga. Kindlasti tuleb jälgida tuule suunda ja kiirust. Lõket tohib teha, kui tuule kiirus jääb alla 5,4 meetri sekundis ja suund ei ole hoonetele.

​Lõkke kõrval peab alati valmis olema ämber veega, survestatud aiakastmisvoolik või tulekustuti ja tuld ei tohi jätta valveta. Kui lõke põlenud, tuleb põlemisjäägid veega üle valada või katta pinnasega.

Tagasi üles