Marian Kivila: Uue kunsti muuseumi rahamure pole peamine

Kuraator ja kunstikriitik Marian Kivila leiab, et Pärnu kunstielu põhiprobleem on kultuuriinimeste ja kunstnike lahkumine, mitte uue kunsti muuseumi rahamure.

FOTO: Urmas Luik

  • on hea alati suurelt mõelda, kuid arvestada tuleb piirkonna võimalusi.
  • Hiljuti toimus kultuuriministeeriumis põhjalik kultuuripoliitika “korrastamine”.
  • Lähenedes demokraatlikult, siis tuleb vältida olukorda, kus laiutab üks asutus.

Põhjus, miks ma ei ole kunsti­sadama teemal varem sõna võtnud, on lihtne: projekt oma grandioosses absurdsuses ei ole mulle kunagi tundunud küllalt tõsiselt võetav ega perspektiivikas, et selle üle üldse mingitki diskussiooni pidada.

Algusest peale on tundunud utoopiline, et hiigelvõlgades pereäri­ peaks hoobilt hakkama saama mahult kümneid kordi suurema ja rahvusvahelise mõõtmega institutsiooni majandamisega.

Muidugi on hea alati suurelt mõelda, kuid arvestada tuleb konteksti ehk piirkonna üldisi vajadusi ja võimalusi. Eesti kunstimaastikul on viimase paari aasta jooksul hakanud ilmnema ohtlik tendents: institutsionaliseerimine, mis ähvardab enda ümber suretada kõik pisemad, kuid kultuurilises mõttes niisama tähtsad ettevõtmised.

Loe ka neid

Tagasi üles