Maakarjakasvatajate hõbekarikas rändab edasi

Eesti maatõugu lehmad on nudipead. Foto: Ants Liigus

Eesti maakarja kasvatajate selts peab aastakoosolekut sel reedel tavakohaselt Are huvikeskuses, päev tipneb rändhõbekarika üleandmise ja tõufarmide tunnustamisega ning pidulikkust lisab teadmine, et seltsi lipp võeti kasutusele 90 aastat tagasi.

Eesti maakari kuulub üleilmsesse ohustatud tõugude nimekirja ning nudipäise põlistõu kasvatajaid on üle riigi 200, neist 24 Pärnumaalt. Läinud aastal lõi maakari kõigi aegade päevalüpsi rekordi, kui Harjumaal Ilse Gošovski karja lehm Pamela andis mais päevas 62 kilo piima.

"Maakari on läinud viimastel aastatel hinda, nii et kahjuks ei olegi kõigil võimalik kohe saada maakarja loomi, vaid nad peavad ootama järjekorras," märkis seltsi tegevjuht, tõuraamatupidaja Käde Kalamees.

Tegevjuhil on põhjust rõõmustada, sest üldkoosolekutevahelisel ajal astus seltsi liikmeks 12 maatõu uut omanikku ja aastaga suurenes jõudluskontrollis loomade arv, mis on oluline aretustegevuse edukal suunamisel. Kogu riigis on 18 tõufarmi ja neis on 323 lehma, eliitklassi tõufarme on seitse ja neid peavad maatõu pikaajalised aretajad. Need on TÜ Mereranna PÜ ja Saare Maakari OÜ (Saaremaa), Palu talu ja Karukämmal OÜ (Harjumaa), Eerika Farm OÜ (Tartumaa), Andressaare talu (Viljandimaa) ja Sirje Treumuth (Pärnumaa).

Põhja-Pärnumaa vallas Kaansoo külas Metsapere farmis peab Treumuth pooltsada tõuraamatu lehma ja karja keskmine aastatoodang oli 6149 kilo piima. Tõufarmide hindamisel võrdluses teistega on tema kari aastaga enim edenenud ja Treumuth on rändhõbekarika nominent. Üldkoosolekuni hoiab väärtuslikku auhinda enda käes Ants Aamann Harjumaalt.

"Kuigi maailmas on kõik pidevas muutumises, on maakarja pidamise soov olemas ja tõug areneb kiiresti vaatamata väikesearvulisusele. Seda kindlasti seepärast, et oleme hoolikalt valinud aretuspulle, vältinud sugulusaretust ja on kindel kontingent inimesi, kes on jäänud truuks maakarjale," tõdes Kalamees.