Juhtkiri: Mõistlik looduskaitse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kui Tõhela-Ermistu looduskaitseala peakski loodama, ei saa seal välistada inimasustust ja -tegevust.
Kui Tõhela-Ermistu looduskaitseala peakski loodama, ei saa seal välistada inimasustust ja -tegevust. Foto: Urmas Luik

Keskkonnaamet lubas tuua Ermistu ja Tõhela järve hõlmava looduskaitseala kaitsekorra eelnõu teist korda avalikule arutelule, et saada heakskiit kohalikelt elanikelt, maa- ja metsaomanikelt. Millal täpselt, pole veel teada, kuid selline on ainuõige teguviis.

Looduskaitsealasid on Eestis palju ja neid lisandub. Loodust peab kaitsma, aga mõistlikkuse piires, sest inimtegevust ei saa ju täielikult keelata, eriti kui sellest sõltub kohalike eluolu ja leib laual. Milleks näiteks kehtestada liikumiskeelde, mille järgimist on väga raske kontrollida, sest isegi inspektorid ei tohiks keelualadel viibida?

Ermistu-Tõhela juhtumi puhul tundus kõigepealt, et Eesti bürokraatia parimate traditsioonide jälgedes ei võeta kohalike arvamusi ja vastuväiteid üldse arvesse ja riik sõidab kodanikust lihtsalt üle. Nüüd võib siiski öelda, et keskkonnaamet soovib ja otsib kohalikega kokkulepet ja kaalub eri võimalusi.

Esimest korda on niinimetatud Suur-Pärnu puhul võtnud väga kirjaoskajalikult sõna Pärnu linn, sest pärast haldusreformi on Ermistu ja Tõhela järv linna haldusalas. Esialgu eelnõus toodud kujul Pärnu linnavalitsus ­Tõhela-Ermistu kaitseala moodustamisega ei nõustunud. Keskkonnaameti kehv traageldus oli liiga ilmselgelt näha.

Looduskaitsealasid on Eestis palju ja neid lisandub.

Näiteks pärinesid loodusväärtuste andmed kohati kümne aasta tagusest ajast ja pole usaldusväärset teavet, kas kaitstav liik üldse sel alal enam esineb. Turismiettevõtetele olnuks suur löök sisepõlemismootorite keelustamine kõnealustel järvedel. Kaitseala piiritledes jäeti täielikult tähelepanuta olemasolev inimasustus ja taristu. Ei arvestatud inimeste senise liikumisega. Lõpuks polnud ette nähtud mingit tegevust järvede kalastiku uurimiseks ja taastamiseks.

Linnavõim ei olnud oma kriitikaga üksi. Keskkonnaametile saatsid ettepaneku tosin maaomanikku ja üheksa muud asjaosalist, kes ootavad, et nende seisukohtadega arvestataks.

Looduskaitseala moodustamise menetlus jätkub, seda seirab avalikkuse tähelepanelik pilk.

Tagasi üles